Iraani poliitiline süsteem. Iraan on teokraatlik islamivabariik. Riigipea ning relvajõudude ülemjuhataja (Kõrgeim Juht) nimetab eluks ajaks ametisse 96 vaimulikust koosnev Asjatundjate Kogu (Majles-e khobregan), mille valib 8 aastaks rahvas. Riigi mõjuvõimsaim institutsioon on 12 islami õiguse tundjast koosnev Järelevalve Nõukogu (Shora-ye neg-yahban), kes kontrollib parlamendi (Majles) seaduste vastavust islami õigusnormidele ning kellel on vetoõigus. Seadusandlik organ on ühekojaline 290-liikmeline Islami Konsultatiivkogu (Majles Shora-ye Eslāmï), mille liikmed valib 4 aastaksrahvas. Valida võivad vähemalt 15-aastased, kuid kandideerida saavad vaid need, kelle on heaks kiitnud Järelevalve Nõukogu. Täidesaatvat võimu teostab 4 aastaks valitud president, kes juhib valitsuse tööd, määrab ministrid ning vastutab Kõrgeima Juhi ja parlamendi ees. Parlament võib ²/₃ häälteenamusega presidendi tagandada. Olulisim erakond on konservatiivne Islami Iraanii Rajajate Liit (Abadgaran-e Īrān-e Eslāmï). Kõrgeim kohtuorgan on Ülemkohus, peale selle tegutsevad tsiviil-, revolutsiooni- ja usukohtud. Õiguskord põhineb šariaadil. Kehtib 1979. aasta põhiseadus (täiendatud 1989). Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Iraan mittevaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub Iraan maailmas 105. kohal.

EE 15, 2007