Hünerson, Jaan

Jaan Hünerson

Jaan Hünerson (4. II 1882 Karksi vald – 5. VI 1942 Sverdlovski oblast), põllumajandustegelane ja agronoom, Tartu Ülikooli audoktor (1932); taluniku poeg. Õppis 1898 Soomes Harju põllutöökoolis, 1906–07 Königsbergi ülikoolis, 1907–12 Bonnis Poppelsdorfi põllumajandusakadeemias, Rootsis jm. Osales vabatahtlikuna Vene-Jaapani sõjas. Töötas 1904–06 (vaheajaga) Postimehe toimetuses, oli 1911–14 Põllutöölehe toimetuse liige ja 1914–18 toimetaja ning 1912–18 ühtlasi Tartus ja Vahil põllumajandusõppejõud, 1919–39 Põllumehe toimetaja, 1920–27 ka Kaja toimetuse liige, 1927–28 siseminister, 1929–31 ja 1932 haridus- ja sotsiaalminister, 1931–32 esialgu sise- ja kohtuminister, hiljem põllutööminister, 1933–36 Põllutöökoja direktor, 1937–40 Riigi Viljasalve direktor. Asutava Kogu ja I–V Riigikogu liige. Kuulus mitmesuguste põllumajanduslike keskseltside ja ühingute (Eesti Põllumeeste Keskselts, Estonia) juhatustesse. Osales Eesti delegatsioonis rahvusvahelistel põllumajandus- ja majanduskonverentsidel (Genfis, Bernis, Varssavis jm). Tal oli suuri teeneid maanaiste ja -noorte koondamises. Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid ta 1941, lasti Severouralski vangilaagris maha.

Töid

• Rukis (rukkikasvatusõpik; 1914)
• Maapinna tundmine (lõpetas ja andis välja Aleksander Eisenschmidti maaviljelusõpiku; 1915)

Organisatsiooniline kuuluvus

• 1917 Eesti Maarahva Liidu asutajaid ja juhatuse esimees
• 1919–20 Põllumeestekogude keskjuhatuse liige
• 1924–40 Eesti Põllumeeste Keskseltsi peasekretär