Hertz, Zoja

Zoja Herz (ka Gerts; 4. VIII 1957 Soltsõ, Novgorodi oblast), pianist ja kontsertmeister. Eesti Teatriliidu liige (2004). Mihhail Gertsi ema, Jassi Zahharovi abikaasa.

Lõpetas 1980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Virve Lippuse klass). Töötanud 1980–85 Moskva Kultuuriinstituudi orkestridirigeerimise osakonna ja 1985–97 Vanemuise ooperi-kontsertmeistrina, olnud ühtlasi Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ning 1997–2001 Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pedagoog-kontsertmeister, aastast 2001 tegutsenud vabakutselisena. Esinenud paljudes välisriikides. Tegutsenud lauluõpetaja ja hääleseadjana.

Eesti Vabariigi kultuuristipendium muusikateatri alal 1996, Eesti teatri muusikalavastuse aastaauhind 2005.

Kontsertmeister

  • Aava Vikerlased (1987)
  • Puccini Õde Angelica ja Gianni Schicchi (1988)
  • Bizet’ Carmen (1991)
  • Verdi Rigoletto (1991 ja 2003 Promfestil Pärnus), Traviata (1993) ja Othello (1997)
  • Leoncavallo Pajatsid (1994 ja 2006 Estonias)
  • Puccini Tosca (1995)
  • Verdi Trubaduur (1998 Turu Ooperis)
  • Steinmani Vampiiride tants (2000 Linnahallis)
  • Schönbergi Hüljatud (2001) ja Miss Saigon (2002, mõlemad Linnahallis)
  • Lloyd Webberi Evita (2002)
  • Kanderi Cabaret (2003, Vanalinnastuudio ja Smithbridge Production)
  • Porteri Suudle mind, Kate! (2004 Endlas)
  • Menotti Meedium ja Telefon (2005 Estonias)
  • algupärane muusikal Georg (2005 Muusikaliteatris)
  • Mascagni Talupoja au (2006 Estonias)
  • Loewe'i ja Lerneri Minu veetlev leedi (2008 Estonias)
  • Nafta! (2006 Teatris NO99)
  • Britteni Kruvipööre (2008 Birgitta festivalil)
  • Steineri Kaks pead ja Marguste Monoloogid (2011 Nargeni festivalil)
  • Waitsi The Black Rider (2011 VAT Teatris).

Kirjandus

M. Podekrat. Zoja Hertz aitas Marko Matverel Georg Otsaks saada. – Eesti Päevaleht, 26. november 2005

Z. Hertz. Kümme küsimust: Tunne inimest. Intervjueerinud H. Keskpalu. – Valgamaalane,  24. märts 2007

Zoja Hertz ja Jassi Sahharov. Intervjueerinud I. Serman. – Elukiri 2008, 6

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2016 (T. Mattisen)