Herkül, Kadi

Kadi Herkül (pseudonüüm Sandra Kass; 14. II 1968 Tallinn), teatrikriitik, kirjandusala juhataja. Eesti Teatriliidu liige (1992). Ago Herküli ja Aimi Rumesseni tütar. Aastast 1993 abielus Villu Kanguriga.

Lõpetas 1986 Tallinna 20. Keskkooli, 1991 teatriteaduse erialal Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS), 2002 Eesti Diplomaatide Kooli, 2004 Eesti Muusikaadeemia kultuurikorralduse magitriõppe. Töötanud 1990–96 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana, 1991–96 ka ajalehe Eesti Ekspress ning 1997–2005 Postimees toimetuses, olnud ühtlasi 1992–2002 ajakirja Teater. Muusika. Kino kaastöötaja ja teatritoimetaja. Aastast 2005 Euroopa Parlamendi ametnik.

Avaldanud arvustusi, portree- ja probleemartikleid nii draama kui ka balleti kohta, koostanud teatriraamatuid, toimetanud ja tõlkinud teatrialast kirjandust, kommenteerinud Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaalis teatrite uuslavastusi. On teatmeteose „Eesti teatri biograafiline leksikon" (2000) üks autoritest.

Artikleid

• Elust ja teatrist Molière'ile mõeldes. – Teater. Muusika. Kino 1990, 11
• Kuidas portreteerida festivali. – Teater. Muusika. Kin, 1991, 5
• „Preili Julie” draamast balletini. – Teater. Muusika. Kino 1992, 5
• Hermaküla ja võimukad naised. – Teater. Muusika. Kino 1993, 4
• „... mis siis – tartüfistuge!” Anu Lambi Dorine Molière´i „Tartuffe´is”. – Teater. Muusika. Kino 1994, 11
• Vera, Barbaara, Craig, Grotowski, Kantor, Stein… – Teater. Muusika. Kino 1996, 4
• Sotsiaalne teater: mis see on? Kus see on? – Teater. Muusika. Kino 1997, 6
• Kas riigiteatrimammut tuleb lammutada? Väikelinnateatrite tasemest ja tulevikuvõimalustest. – Luup1999, 6
• Eesti teater 1998: Eesti Draamateater. – Teater. Muusika. Kino 1999, 8/9
• Karid ja karikatuurid. Muusikal eesti teatris. – Teater. Muusika. Kino, 2000 8/9
• Vene Draamateater 2000. – Teater. Muusika. Kino 2001, 6
• Kopenhaageni ahelreaktsioonid. – Teater. Muusika. Kino 2002, 3
• Peeter Jalakas. – Estonian Culture 2003, 1

Kirjandus

• A. Kivilo. Esimesed kultuurikorralduse magistrid. – Sirp, 18. juuni 2004