Jürgen Habermas [ha:berma:s] (18. VI 1929), Saksa filosoof ja sotsioloog, kujundanud mõjuka liberaalse, nüüdisühiskonda mõtestava kriitilise teooria.

Theodor Adorno ja Max Horkheimeri õpilane, Frankfurdi koolkonna ühiskonnakakäsituse peamisi arendajaid. Olnud 1964–71 ja aastast 1983 Maini-äärse Frankfurdi ülikooli professor, 1971–80 Starnbergis Max-Plancki Sotsiaalteaduste lnstituudi direktor, aastast 1983 ühtlasi Müncheni Max Plancki Sotsiaaluuringute Instituudi direktor. On arendanud nn praktilise suunitlusega kriitilist ühiskonnaateooriat, mis arvustab kodanliku ühiskonna institutsioonide deformeerivat mõju ja otsib isiksuse poliitilise emantsipeerumise võimalusi. Habermasi meelest pole olemas objektiivset tunnetust, viimast suunab paratamatult subjektiivne huvi („Tunnetus ja huvi”, 1968). Inim- ja ühiskonnaasuhete kujunemisel on tähtsaim keeleline kommunikatsioon („Kommunikatiivse suhtluse teooria”, 1981).

Kirjandus

• Strukturwandel der Öffentlichkeit. Untersuchungen zu einer Kategorie der bürgerlichen Gesellschaft (1962; e k 2001, Avalikkuse struktuurimuutus: uurimused ühest kodanikuühiskonna kategooriast)
• Erkenntnis und Interesse (1968)
• Technik und Wissenschaft als „ldeologie” (1968)
• Theorie des kommunikativen Handelns (1981)
• Moralbewusstsein und kommunikatives Handeln (1983)
• Die neue Unübersichtbarkeit (1985)
• Der philosophische Diskurs der Moderne (1985)

EE 13, 1999; VE, 2006