ekstravertsus, psühholoogias väljapöördumus; vastavale inimtüübile (ekstraverdile) iseloomulik psüühika suundus huvituda rohkem välismaailmast ja teistest inimestest kui iseendast, oma mõtteist ja tundmustest. Ekstravertsus kui tüübiomadus on valdavalt sünnipärane. Vastand: introvertsus.

VE, 2006