Eestimaa Rahvahariduse Selts (ERS), kultuurharidusselts Tallinnas 1906–17. Seltsi eesmärk oli asutada eesti õppekeelega õppeasutusi, raamatukogusid ja lasteaedu, korraldada loenguid ja kursusi ning edendada rahvaharidust. 1906–07 oli seltsil 612 liiget. 1907 avas selts eestikeelsed üldhariduslikud õhtukursused, et võimaldada rahvakooli lõpetanuile 4-klassilise linnakooli õppekava ulatuses hariduse täiendamist. 1906 loodi ERS-i lasteaiaosakond, mis 1907 avas vaestest peredest pärit laste jaoks lasteaia. Kasvatusküsimustes tekkinud eriarvamuste tõttu lahkus lasteaiaosakond 1907. aasta sügisel seltsist, selle alusel moodustati iseseisev Tallinna Eesti Lastekasvatuse Selts. 1911. aastal asutati ERS-i lasteaia-haruselts, 1912 hakkas tööle haruseltsi lasteaed. 1906 asutati ERS-i kirjanduse osakond (aastast 1910 haruselts). Haruselts andis välja 14 raamatut (neist pooled eestikeelsed õpikud), korraldas kirjanduse ja kunsti alaseid loenguid, viis läbi küsitlusi maal loetava kirjanduse kohta ja osales muistendite kogumisel, koos Eesti Kirjanduse Seltsiga peeti keelekorralduslikke üritusi. ERS-i tegevus hõlmas Eestimaa kubermangu, seal asutati ka kohalikke haruseltse. 1914 oli ERS-il kokku 20 tegutsevat haruseltsi, kõige elujõulisem oli Koeru haruselts, kes rajas ka oma kooli. Haruseltsid kujunesid enamasti iseseisvaiks rahvahariduse seltsideks. ERS oli Eesti suurimaid ja teovõimsaimaid haridusseltse.

Kirjandus

• F. Kinkar. Eesti haridusseltside ajaloost. Tartu, 1996

Välislink

• Eestimaa Rahvahariduse Selts Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis

EE 12, 2003; muudetud 2011