Tagasi ETBL-i avalehele

Eesti perekonnastatistika

Perekondade ja leibkondade kooselu ega inimeste perekonnaseisu enamikus riikides jooksvalt ei registreerita. Vastavad andmed saadakse rahvaloendustega. Eesti alalt on neid andmeid võimalik kasutada veidi rohkem kui 100 aasta kohta. Paaril viimasel kümnendil on leibkondade ja perekondade tüüpe selgitatud ka valikuuringutega. Pikaajaliste arengusuundade väljatoomist raskendab perekonna ja leibkonna erinev mõistmine, sageli ka nende mitteeristamine varasematel rahvaloendustel. Leibkonna mõiste on perekonna mõistest laiem, kuna see hõlmab ka ühises eluruumis elavaid ja ühist eelarvet omavaid, kuid perekondlikes sidemetes mitte olevaid isikuid. Sellest tulenevalt on leibkonna keskmine liikmete arv perekonna keskmisest liikmete arvust suurem. Teine probleem erinevate rahvaloenduste andmete võrdlemisel on see, kas pidada üksi omaette eluruumis elavaid isikuid leibkonnaks või mitte.

2000. aasta rahvaloendusel moodustasid leibkonna eluruumis koos elavad ja majanduslikult ühte kuuluvad (ühist eelarvet omavad) isikud. Institutsioonides elavad ja sealt ülalpidamist saavad isikud omaette leibkonda ei moodusta. Perekond on seaduslikus abielus olevate või sugulussidemetega seotud, vähemalt kahest isikust koosnev inimeste rühm. Perekonna moodustavad ka koos elavad vabaabielupartnerid ja nendega sugulussidemetes olevad isikud. Perekonda kuuluvad ka lapsendatud lapsed. Rahvaloenduste kokkuvõtetes tuuakse välja leibkonnas (perekonnas) elavate isikute arv, leibkondade jagunemine liikmete arvu järgi, leibkonna (perekonna) keskmine suurus ja leibkondade arv. Täiendavalt avaldatakse eraldi elavate perekonnaliikmete ja üksi elavate isikute arv. 

Perekonnad ja leibkonnad 19. ja 20. sajandil

Perekondi (leibkondi) koos elavate liikmete arvu järgi (1000 perekonna kohta)
Liikmete arv 1959 1970 1979 1989
2 394 351 367 381
3 301 308 308 276
4 185 230 230 237
5 78 79 68 74
6 28 22 18 21
7 9 6 5 7
8 3 2 2 2
9 1 1 1 1
10 ja enam 1 1 1 1

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel olid Eesti leibkonnad maal suured ja erinesid liikmete arvult perekondadest. 20. sajandi teisel poolel leibkonna ja perekonna suurus praktiliselt ei erinenud, kuna teenijaid ja muud palgalist tööjõudu maal enam ei kasutatud. Leibkonnas elasid koos sugulased või hõimlased.

1897 oli Eesti alal 148 800 sugulusel põhinevat leibkonda (peret) ja 12 300 üksikisiku leibkonda. Keskmine leibkonna suurus oli 4,9 inimest. 20. sajandi I poolel nii leibkonna kui ka perekonna keskmine suurus vähenes. Selle põhjus oli eelkõige perekonnas olevate laste arvu vähenemine ja ka see, et vähenes selliste leibkondade arv, kus elas koos mitu põlvkonda. 1934 oli leibkonna keskmine suurus vähenenud 3,9 isikuni. 1959–89 tehtud loendustel ei arvestatud üksikuid eraldi leibkondadena. Lisades need aga perekondade arvule saame järgmised tulemused: 1959 oli leibkondi kokku 461 700, keskmine suurus 2,7 inimest; 1979 oli leibkondi kokku 573 300, keskmine suurus 2,6 inimest; 1989 oli leibkondi kokku 598 700, keskmine suurus 2,6 inimest. 2000. aastal oli Eestis 585 200 leibkonda, keskmine suurus 2,4 inimest. 20. sajandi II poolele on iseloomulik, et leibkonna keskmine suurus on maal ja linnas võrdne.

Perekonnad jaotatakse tüüpidesse, lähtudes perekonna tuumast või tuumikperekonnast. Perekonna tuuma moodustab abielupaar. Eristatakse liht- ja liitperekondi. Liitperekonnas võib olla veel teine abielupaar või elab seal ühe abikaasa õde või vend. Perekondade jagunemist tüüpide järgi saab analüüsida vaid viimaste rahvaloenduste andmetel. 1979 moodustas valdava osa perekondadest lastega või lasteta abielupaar (69,3%), järgmisel kohal oli lastega üksikvanem (15,6%). Liitperekonnad moodustasid vaid 7,5%.

Perekonnaseis

Abiellumised ja lahutused 1989–2000

Leibkondade suurus ja perekondade tüübid sõltuvad inimese perekonnaseisust ehk abielulisusest. Abielulisuse võrdlemisel tuleb silmas pidada, kas seda arvestatakse alates 15. või 16. eluaastast ning kas arvestatakse ainult seaduslikku (registreeritud) või ka vabaabielu. 2000. aasta loendusel oli vanuse alampiiriks võetud 15. eluaasta (sama piir ka 1922. ja 1934. aastal) ja arvestati vaid seaduslikus abielus olevaid isikuid. Perekonna tüüpide puhul on võimalus arvestada ka vabaabielu. 1993. aastal korraldatud valikuuringu andmeil oli leibkondade struktuur järgmine: 16% – vallalised, lasteta; 9% – vallalised, üks laps; 10% – vallalised, kaks last; 5% – vallalised, kolm ja enam last; 5% – abielus, lasteta; 14% – abielus, üks laps; 27% – abielus, kaks last; 14% – abielus, kolm ja enam last.

1934. aastal oli meestest abielus 53,7 ja 1959. aastal 62,8%, aga 1970. aastal 65,4 ja 1989. aastal 65,5%. Sama tendents ilmneb ka naiste osas. 1934. aastal oli täiskasvanud naistest abielus 41,1 ja 1959. aastal 48,2%, 1970. aastal oli vastav näitaja 52,6 ja 1989. aastal 55,0%. 1989. aasta loenduse andmetel oli vallalisi mehi 24,6 ja naisi 17,9%, leskmehi oli 2,9 ja lesknaisi 17,1%. Lahutatuid oli vastavalt 6,8 ja 9,8%. Linnaelanike abielulisus on suurem kui maaelanikel. 1989. aasta andmetel oli nii meestest kui ka naistest kõige rohkem abielus 30–34-aastasi, 1979. aastal oli selleks vanuseks 25–29 aastat. Valdavalt ollakse esimeses abielus. Pärast Teist maailmasõda on suurenenud korduvabielude arv. Eriti palju, üle ⅓ oli korduvabielusid 1990. aastate teisel poolel. Üldse ei ole abielus olnud 5% meestest ja 15% naistest.

Korduvalt abiellunute osatähtsus

  

Abielud ja abielulahutused 1000 elaniku kohta (1950–2006)
  Abielud Lahutused
1950 9,5 0,6
1960 10,0   2,1
1970 9,1 3,2
1980 8,8 4,2
1985 8,4 4,0
1990 7,5 3,7
1995 4,9 5,2
2000 4,0 3,1
2001 4,1 3,2
2002 4,3 3,0
2003 4,2 2,9
2004 4,5 3,1
2005 4,6 3,0
2006 5,2 2,8
Abiellunud soo ja vanuse järgi (1970–2006)
Aasta Kokku 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-49 50-59 60+
Mehed
1970 12 373 619 5641 3046 1274 614 627 279 273
1980 12 964 838 6328 2751 1142 558 755 358 234
19901 11 774 836 4782 2409 1238 809 889 508 302
1995 7 006 324 2371 1517 771 570 785 384 284
2000 5 485 110 1293 1569 898 472 637 307 199
2001 5 647 107 1258 1567 1002 540 662 319 192
2002 5 853 78 1151 1762 1132 590 680 311 149
2003 5 699 84 1153 1682 1102 623 612 277 166
2004 6 009 90 1102 1720 1255 662 699 325 156
2005 6 121 65 1111 1813 1172 712 754 345 149
2006 6 954 100 1250 1920 1413 873 846 398 154
Naised
1970 12 373 2086 5864 1991 974 514 596 226 122
1980 12 964 2705 5777 2005 975 448 644 275 135
1990 11 774 2731 4222 1682 1027 676 812 439 185
1995 7 006 1150 2416 1136 672 451 668 318 195
2000 5 485 492 1773 1327 672 375 497 222 127
2001 5 647 475 1737 1426 705 423 552 223 103
2002 5 853 414 1751 1604 864 414 511 216 79
2003 5 699 407 1706 1563 835 423 480 193 92
2004 6 009 388 1737 1626 925 474 525 252 82
2005 6 121 369 1772 1679 889 527 543 254 88
2006 6 954 417 1929 1879 1110 632 614 286 87
1ühe mehe vanus teadmata

  

EE 11, 2002 (Arvo Kuddo ja Kaljo Laas); Eesti A ja O, 2007; muudetud 2011