Tagasi ETBL-i avalehele

Eesti ajaloo kronoloogia

     

  • Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi
    Esiajalugu
    U 13 000–11 000 eKr Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode poole ja kujundasid maastikku.
    U 9000 eKr  Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid.
    9000–5000 eKr   Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning vähesed kvartsist ja tulekivist esemed.
    U 8700 eKr  Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi.
    U 9000–7000 eKr  Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, Võrtsjärve põhjaranniku voortele Siimusaares, Umbusis ja Moksis.
    U 7100 eKr  Asustus hakkas levima vahetusse rannikuvööndisse, mille asulate elanikud tegelesid ka hülgeküttimisega. U 5800 eKr jõudsid hülgekütid Saaremaale, u 5700 eKr Hiiumaale ja 5300 eKr Ruhnu saarele.
    U 5000 eKr  Keraamika kasutuselevõtmisega algas Eestis neoliitikum ehk noorem kiviaeg, mis kestis kuni u 1800 eKr. Keraamika esimese leiukoha järgi seostatakse neoliitikumi varaseimat järku Narva kultuuriga.
    U 4000 eKr  Kasutusele võeti uus savinõude tüüp, mida nimetatakse kammijäljendeid meenutava ornamendi järgi tüüpiliseks kammkeraamikaks. Asulad, näiteks Valma, Akali, Kullamäe ja Narva, rajati endiselt veekogu lähedusse.
    U 3900–3500 eKr  Eesti soode selleaegsetes kihtides leidub kultuurtaimede õietolmu (oder, nisu, kaer), mis viitab võimalusele, et teatud määral tegeldi siin juba maaviljelusega.
    U 3000 eKr  Eestis hakkas levima nöörkeraamika kultuur, mis tõi kaasa uut tüüpi muistised, esemed ja kombestiku. Kõige iseloomulikumad on nöörijäljenditega ilustatud savinõud ja vene ehk paati meenutavad silmaaukudega kivikirved (nn venekirved).
    U 2700 eKr  Nagu mitmel pool Põhja- ja Ida-Euroopas levis ka Eestis tekstiilkeraamika - savinõud, mille välispinnale vajutatakse mustriks jämedakoeline riie.
    U 1800 eKr  Eestis algas pronksiaeg, mis kestis kuni u 500 aastani eKr. Vanimad seni leitud pronksesemed on odaots (Muhu saarelt), mis pärines Uurali aladelt, ja sirp (Võrtsjärve äärest Kivisaarest), mis jõudis siia Ukraina piirkonnast.
    U 1100–1000 eKr  Põhja- ja Lääne-Eesti ning Saaremaa elanike tegevuses ja maailmavaates leidsid aset olulised muutused, millest annavad tunnistust uut tüüpi muistised. Nn nooremal pronksiajal (1100–500 eKr) kerkisid kindlustatud asulad Saaremaal (Asvas, Ridalas, Kaalis) ning Eesti põhjarannikul (Irus) ja Narvas. Nende elanikud tegelesid loomapidamise ja maaviljelusega. Hakati rajama maapealseid kivikirstkalmeid, mille põhielemendid on suurtest kividest koosnev 5–8 m läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu asetati lahkunu. Umbes sel ajal hakati osadele rändrahnudele toksima ümarapõhjalisi 5–10 cm läbimõõduga lohukesi.
    U 500 eKr  Algas vanem rauaaeg, mille varasemat järku nimetatakse eelrooma rauaajaks (kuni u 50 pKr).
    500–250 eKr        Kivikirstkalmete kõrval hakati ehitama uut tüüpi kivikalmeid - nn varaseid tarandkalmeid. Hakati rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega olid korrapärased.
    250 eKr – 50 pKr  Ajutiselt kasutati mõnda linnust. Õpiti ise kohalikust soomaagist rauda sulatama.
    50–450 pKr  Vanema rauaaja noorem järk ehk nn rooma rauaaeg, mille alguseks peetakse klassikaliste tarandkalmete rajamise algust ja sõlgede ilmumist kalmetesse.
    200–450 Eesti siseosa asustus tihenes järk-järgult, klassikalised tarandkalmed levisid üsna laialdaselt ka Kesk- ja Lõuna-Eesti tüsedama muldkattega aladel, mis on raskemini haritavad.
    450–600  Keskmise rauaaja vanem järk ehk nn rahvaste rännuaeg oli põhjalike muutuste ajajärk.
    U 500–600  Sagenes varanduse peitmine maasse. Hõbedast sõlgi, kaela- ja käevõrusid ning isegi üksikuid kuldesemeid tuleb enamasti välja põllumaadelt või asulakohtadest, vahel isegi kalmetest. Pronksehteid, relvi ja tööriistu ohverdati sohu või veekogudesse.
    600–800  Keskmise rauaaja noorem järk ehk nn eelviikingiaeg. Eriti maa ida- ja lõunaosas hakati püstitama rohkelt linnuseid. Algas Eesti traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine. Mitmedki selleaegsed külad on jäänud pidevalt asustatuks.
    800–1050  Viikingiaeg Põhja-Euroopas. Eestlaste elu mõjutasid oluliselt viikingitest sõdalaste ja kaupmeeste tegevus ning Läänemerelt mööda Venemaa suuri jõgesid Bütsantsi ja Idamaadesse kulgeva veetee muutumine rahvusvaheliselt tähtsaks ühendussooneks.
    882 Rjuriku kaaslane Oleg vallutas Kiievi, millega ühendati Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud ning loodi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riik. Olegi sõjaväes olid ka tšuudid, keda osa ajaloolasi peab otseselt eestlasteks, teised aga üheks omaette läänemeresoome rahvaks, kes elas sel ajal Pihkva- ja Novgorodimaal. Tšuudidel oli esialgu Vana-Vene riigis küllaltki oluline osa. Nad võtsid osa 907. ja arvatavasti ka 944. aasta sõjakäikudest Bütsantsi ning 980. aasta retkest Polotski alla ja asusid silmapaistvate sõjameestena 991. aastal Vene lõunapiirile rändrahvaste vastu rajatud kindlustesse. 944 Vene-Bütsantsi vahel sõlmitud lepingutele allakirjutanute seas on samuti mitu läänemeresoomlastele iseloomulikku nime. Alates 11. sajandist nimetati Vene kroonikates tšuudideks kindlasti juba eestlasi.
    968 Olav Trygvassoni saaga põhjal vangistasid eestlased merel hilisema kuulsa Norra viikingitejuhi ja kuninga, tol ajal veel 3-aastase poisikese Olav Trygvassoni ja tema ema Astridi. Kuus aastat viibis Olav Eestis kolme peremehe valduses, kes teda üksteisele müüsid. Lõpuks ostis Novgorodist siia turule tulnud Olavi lihane onu Sigurd ta vabaks. Ema Astridi ostis hiljem välja rikas norralane Loden.
    1000–1150  Eestlaste eduka kauplemise tulemusena jõudis siia rohkesti hõbedat, araabia hõbemünte hakkasid asendama nüüd järk-järgult mitmesugused Lääne-Euroopa mündid. Rahutute olude tõttu hoiti neid maasse peidetuna. Tänapäevaks on selle ajajärgu aaretest leitud juba üle 11 000 hõberaha.
    Eesti II a-tuh alguses (a-ni 1208)
    1030 Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti; eestlaste maksustamine; võimalikud ristiusu mõjud; Tartu esmakordne mainimine kirjasõnas (Jurjev).
    u 1050 Algas eestlaste viikingiaeg (Eesti meremeeste kauba- ja röövretked üle Läänemere).
    1061 Eestlased vallutasid venelastelt Tarbatu linnuse tagasi.
    1154 Eesti (Astlanda) esmakordne märkimine – araabia geograafi Abu Abdallah Muhammad al-ldrisi maailmakaardil.
    u 1165  Lundi peapiiskop pühitses benediktlase Fulco Eestimaa piiskopiks.
    1169 või 1170       Piiskop Fulco oletatav esimene misjoniretk Eestisse.
    u 1177  Piiskop Fulco oletatav teine misjoniretk Eestisse.
    1202 Paavst Innocentius III kuulutas Vana-Liivimaa ristiusku pööramiseks ristisõja, asutati Mõõgavendade Ordu.
    Muistne vabadusvõitlus (1208–27)
    1208 Mõõgavendade Ordu sõjaretk Ugandisse koos ristitud lätlaste ja liivlastega, Otepää mahapõletamine; ugalaste ja sakalaste vasturetk lätlaste aladele; lätlaste rüüsteretk Sakalasse; aasta lõpus sõlmiti üheks aastaks rahu.
    1210 Venelaste retk Ugandisse; ordu, piiskopi, lätlaste ja liivlaste retk Ugandisse ja Otepää teine põletamine; eestlaste retk Võnnu alla, võit Ümera lahingus sakslaste, lätlaste ja liivlaste väe üle; aasta lõpus sakslaste, lätlaste, liivlaste ja venelaste retk Soontaganasse. 
    1210–11 Esimene teadaolev katk Eestis.
    1211 Eestlaste retked Lätisse; sakslaste, lätlaste ja liivlaste retked Eestisse, Viljandi linnuse piiramine ja alistamine, eestlaste ristimine Sakalas; eestlased piirasid Turaida linnust ja said Koiva lahingus lüüa; venelaste retk Varbola alla; Lembitu retk Pihkvasse.
    1212 Turaidas sõlmisid eestlased ja sakslased kolmeks aastaks vaherahu.
    1213 Leedulaste rüüsteretk Sakalasse.
    1215 Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse (Leole linnuse vallutamine); kevadel eestlaste kolme maleva sõjakäik; suvel lätlaste 9 rüüsteretke Ugandisse ja Vaigasse; Uue sadama lahing Saaremaa rannikul; Ugandi ja Sakala maakonna ristimine.
    1216 Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retked Soontaganasse ja Saaremaale; kevadel saarlaste retk Põhja-Lätisse; suvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Harjusse ja Revalasse; sügisel venelaste retk Ugandisse.
    1217 Jaanuaris sakslaste ja ugalaste retk Pihkvamaale; kevadtalvel sakslaste, lätlaste, liivlaste ja ugalaste retk Järva- ja Virumaale ning Järvamaa alistumine; lääne-eestlased ja venelased piirasid Otepääl olevaid sakslasi ja sundisid need lahkuma; sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Sakalasse, vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing (21. sept), kus eestlased said lüüa ja Lembitu langes; Lõuna- ja Kesk-Eesti maakonnad sõlmisid sakslastega rahu ja lasksid end ristida.
    1218 Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Läänemaale, läänlaste ristimine ja maksustamine; kevadel saarlaste retk Põhja-Lätisse; jaanipäeval piiskop Alberti abipalve Taani kuningale Valdemar Il-le eestlaste ühiseks alistamiseks; sügisel sakslaste 2 lahingut venelastega Väikese Emajõe juures; harjulased piirasid koos venelastega Võnnut (Cēsist).
    1219 Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Harjusse ja Revalasse; suvel taanlaste laevastiku maabumine Lindanise linnuse all, Lindanise lahing, Revala alistamine ja ristimine; sügisel sakslaste, lätlaste ja sakalaste retk Järvamaale.
    1220 Talvel sakslaste, lätlaste, liivlaste, järvalaste, ugalaste ja sakalaste retk Virumaale; seejärel saarlaste rüüsteretk Järvamaale ristitud eestlaste vastu; sakslaste, lätlaste, liivlaste ja ristitud eestlaste retk Harjusse ja Revalasse; Virumaa ristimine; suvel tungisid rootslased Läänemaale, vallutasid Lihula linnuse ja ristisid ümbruskonna rahvast, augustis vallutasid linnuse saarlased.
    1221 Aprillis saarlaste ja põhjaeestlaste ebaõnnestunud katse Tallinna taanlastelt tagasi vallutada, taanlaste ja sakslaste leping mõjupiiride kohta; hakati täitma ristiusu väliseid kombeid.
    1222 Suvel maabusid taanlased Saaremaal ja ehitasid sinna kivilinnuse; pärast kuningas Valdemar II lahkumist vallutasid linnuse saarlased, seejärel kihutasid nad vastuhakule ka harjulasi, läänlasi, virulasi ja järvalasi.
    1223 Jaanuari lõpus sakalaste vastuhakk Viljandis; veebruaris vastuhakk Ugandis, Tallinna linna piiramine, sakslaste linnuste vallutamine; Tallinn jäi taanlaste valdusse; vastastikused sõjakäigud maa lõunapiiril, eestlaste kaotus teises Ümera lahingus; augustis vallutasid sakslased Viljandi; venelaste retk läbi Eesti eestlaste liitlastena.
    1224 Jaanuaris sakslaste retk Harjumaale; augustis piirasid sakslased Tarbatu linnust, kogu Mandri-Eesti alistus ja võttis uuesti vastu ristiusu.
    1227 Veebruaris vallutas sakslaste, lätlaste, liivlaste ja mandrieestlaste vägi Muhu linnuse; hävitati Valjala linnus; kogu Saaremaa allutati, rahvas ristiti.
    Võõrvõimu algussajand (1227–1343)
    1227 Mõõgavendade Ordu allutas Tallinna ja kogu Põhja-Eesti; Tallinn sai Riia linnaõiguse.
    1237 Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Orduga Liivimaa Orduks.
    1237–41 Saarlaste ülestõus.
    1238 Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja kogu Põhja-Eesti.
    1240 Koostati „Liber Census Daniae” („Taani hindamisraamat”), milles on andmeid Põhja-Eesti kohta (peamisi Eesti vanema ajaloo allikaid).
    1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse.
    1249 Tallinnas rajati naistsistertslaste Püha Mikaeli klooster.
    1251 Esimene teade Eesti kooli kohta (Pärnu toomkool).
    1260–61 Saarlaste teine ülestõus.
    1263 Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu, Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi Pärnust Haapsallu.
    1279 Haapsalu sai linna õigused.
    1283 Viljandi esmamaining linnana; järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeks.
    1291 Paide sai linna õigused.
    1297–98 Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).
    u 1300 Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem.
    1302 Rakvere sai linna õigused.
    1305 Tsistertslased asutasid Padise kloostri.
    1315 Liivimaad tabas mitmeaastase ikalduse tõttu nälg.
    1328-30 Teine Liivimaa kodusõda.
    1329 Esimene teade Eesti kirikute (Helme ja Paistu) orelite kohta.
    1340 Tallinna raekoja esmamaining ürikuis.
    1342 Vastseliina linnuse ehitamine.
    Jüriöö ülestõus (1343–45)
    1343, 23. aprill     Harju ülestõusu algus; mõisate, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine; eestlased piirasid Tallinna; 4 vanema valimine.
    u 25. aprill  Läänemaa ülestõusu algus.
    4.mai Läbirääkimised ja Eesti vanemate tapmine Paides.
    11.mai Kimmole ja Kanavere lahing - võitlus eestlaste tõkestusväe ja Tallinnale appitulnud orduväe vahel.
    14.mai Sõjamäe lahing, Tallinna piirava eestlaste peaväe lüüasaamine.
    18.mai Viiburi foogti laevaväe saabumine Tallinna, eestlastele appi.
    26.mai Algas Pihkva väe tungimine Tartu piiskopkonda.
    24.juuli Saaremaa ülestõusu algus, Pöide piiramine ja langemine.
    aasta lõpp  Teine orduvägi tuli Harjumaale eestlasi karistama.
    1344, veebruar  Orduväe tungimine Saaremaale, vanem Vesse hukkamine.
    1345 Talvel orduväe teine tungimine Saaremaale ning saare täielik allutamine.
    Vana-Liivimaa (1345–1558)
    1345 Narva sai linna õigused; algas Maasi ordulinnuse ehitamine.
    1346, 29. august   Taani kuningas müüs 19 000 marga (400–500 kg hõbedat) eest Põhja-Eesti Saksa Ordule.
    1396 Tartu piiskopi Theodericus III (Damerow) sõda ordu vastu; vitaalivendade tulek Tartusse.
    juuli–november Orduvägi rüüstas Tartumaad.
    1397, 13. juuli Saksa Ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen andis Harju- ja Virumaa vasallidele nn armuõiguse, millega nende õigusi laiendati. 
    1407, 5. mai Pirita kloostri esmamaining.
    1422 Valka kogunes esimene Vana-Liivimaa maapäev, osa võtsid ordu, läänimeeste (mõisnike), vaimulike ja linnade esindajad; maapäevast sai Vana-Liivimaa elu juhtiv organ.
    1433 Suur tulekahju Tallinnas.
    1464 Katk Tallinnas, ellu jäi kolmandik linnaelanikke.
    1474 Valmis Tartu toomkirik.
    1480–81 Liivimaa esimene sõda Vene (Moskva) riigiga.
    1492 Venelased ehitasid Narva jõe paremale kaldale Ivangorodi (Jaanilinna) linnuse.
    1500 Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini.
    1501–02 Liivimaa teine sõda Vene (Moskva) riigiga.
    1504–05 Katk Eestis.
    1507 Liivimaa talupoegadel keelati relvakandmine.
    1515–20 Mitu katkulainet Eestis.
    1523 Reformatsiooni algus Eestis.
    1524, 14. september Tallinna kirikute rüüstamine.
    1525, 7. ja 10. jaanuar Tartu kirikute rüüstamine; jaanuaris dominiiklaste väljaajamine Tallinnast.
    1. november Viljandi kirikute rüüstamine; samal aastal hävitati Lübeckis kohtu otsusel arvatavasti esimene eesti keelt sisaldav trükis.
    1526, 15. märts Uus-Pärnu kirikute rüüstamine.
    1535 Tallinna rae otsusel hukati Riisipere mõisnik Johann von Uexküll.
    1552 Eesti esimese linnaraamatukogu (Tallinna Oleviste kiriku raamatukogu) asutamine.
    1554 Vana-Liivimaa esindajad püüdsid pikendada rahulepingut Vene tsaari Ivan IV-ga ning lubasid talle rahu säilitamiseks maksu.
    1555–56 Nn koadjuutorivaenus – Liivimaa kodusõda Riia peapiiskopi ja ordu vahel.
    1556 Tsaar saatis saadiku Tartusse võlguolevat maksu nõudma, piiskop andis petlikke lubadusi.
    1557 Liivimaa saatkond Moskvas uute lubadustega võlg peatselt ära maksta.
    Vene-Liivimaa sõda (1558–83)
    1558, 22. jaanuar Vene vägi tungis põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestis 3 nädalat.
    11. mai Venelased vallutasid Narva.
    6. juuni Venelased vallutasid Vasknarva.
    18. juuli Venelased vallutasid Tartu.
    1559 Sügisel ostis Taani kuningas Frederik II Saare-Lääne piiskopi valdused oma vennale hertsog Magnusele.
    1560, 2. august Härgmäe lahing, Liivimaa Ordu viimane välilahing, kaotati venelastele.
    21. august Venelased vallutasid Viljandi; sügisel algas Harjus talupoegade mäss, see levis Viru- ja Läänemaale; aasta lõpus paigutati ordu kutsel mitmesse Eesti linnusesse Poola väeosad.
    1561, 4.–6. juuni Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkond koos Tallinna linnaga andsid ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le.
    28. november Viimased Vana-Liivimaa alad, sh Lõuna- ja Kesk-Eesti, alistusid Poola kuningale Zygmunt II Augustile.
    1563 Kuressaare sai linna õigused.
    1570–78 Venemaast sõltuv Magnuse vasallkuningriik Eesti alal.
    1570, august – 1571, 16. aprill Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.
    1573, 23. jaanuar – 13. märts Koluvere lahing; Rootsi väepealik Clas Tott võitis venelasi ja sundis nad Läänemaalt lahkuma.
    1576–79, juuli Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond - „Hannibali rahvas”.
    1577, 23. jaanuar  Venelased piirasid teist korda Tallinna.
    1578 Nälg Eestis.
    1580 Katk Eestis.
    1581, 6. november  Rootslased vallutasid venelastelt Narva.
    1583, 10. august    Rootsi ja Venemaa sõlmisid 3 aastaks Pljussa vaherahu.
    Rootsi, Poola ja Taani võimu all (1583–1629)
    1583 Tartus avati jesuiitidele gümnaasiumi tasemega kolleegium.
    1584 Valga sai linna õigused.
    1585 Pljussa vaherahu pikendati 1590. a-ni.
    1590–95  Vene-Rootsi sõda.
    1591 Katk Eestis.
    1595, 5. mai  Täyssinä rahu; Rootsi loovutas Ingerimaa Venemaale.
    1600–29  Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast.
    1601–02  Nälg ja katk Eestis.
    1628 Asutati esimene Eesti klaasikoda (Hüti klaasikoda Hiiumaal, tegutses a-ni 1664).
    1629, 16. september Rootsi ja Poola sõlmisid Altmargi vaherahu, kogu Liivimaa sai Rootsile.
    Rootsi aeg (1629–1710)
    1630 Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium.
    1631 Tartus asutati Eesti esimene trükikoda; asutati Tallinna gümnaasium (Eesti vanim keskkool, nüüd Gustav Adolfi gümnaasium).
    1632–56  Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana).
    1643–45  Taani-Rootsi sõda.
    1645 Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile.
    1656–61  Rootsi-Vene sõda.
    1657–58  Katk Eestis.
    1661, 21. juuni      Kärde rahu (Rootsi ja Venemaa vahel).
    1675 Tallinnas alustab ilmumist Ordinari Post-Zeitung - esimene ajaleht Baltikumis.
    1680–1700 Riigistati valdav osa mõisaid.
    1684–88 Tartu lähedal tegutses esimene Eesti koolmeistrite kool – nn Forseliuse seminar.
    1687 Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.
    1690–1710 Tartu ülikooli teine tegevusjärk (Academia Gustavo-Carolina, 1699–1710 Pärnus).
    1695–97 Suur nälg Eestis; suri 70 000–75 000 inimest - viiendik tolleaegsest Eesti rahvastikust.
    1699 Vene tsaar Peeter l, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu.
    Põhjasõda Eestis (1700–10)
    1700
    12. veebruar August II (Saksi) vägi tungis Liivimaale ja piiras maikuuni Riiat.
    19. august Venemaa kuulutas Rootsile sõja.
    22. september Vene sõjavägi jõudis Narva alla.
    4. november Tallinnas maabus Karl XII koos oma väega.
    19. november Karl XII lõi venelasi Narva lahingus.
    1701
    29. detsember Venelased võitsid rootslasi Erastvere lahingus.
    18. juuli Venelased võitsid rootslasi Hummuli lahingus.
    1703 Venelaste rüüsteretk läbi Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa.
    1704
    3. mai Venelased võitsid rootslasi Kastre lahingus Emajõel.
    13. juuli Venelased vallutasid Tartu.
    9. august Venelased vallutasid Narva.
    1709, 27. juuni Rootslased said venelastelt Poltaava lahingus lüüa.
    1710–13 Viimane ning suurim katk Eestis; suri u 200 000 inimest – pool rahvastikust.
    1710
    12. august Venelased vallutasid Pärnu.
    15. september Venelased vallutasid Kuressaare.
    29. september Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees.
    Vene aeg (1710–1918)
    1718 Hakati ehitama Kadrioru lossi.
    1721, 30. august     Uusikaupunki rahu; Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Kagu-Karjala.
    1730. aastad         Eestis (esialgu Saaremaal) hakkasid tegutsema hernhuutlased (vennastekogudused), kes hoolitsesid rahva kirjaoskuse eest.
    1775, 25. juuni      Tartu suurpõleng.
    1782 Kaotati Venemaa ja Balti kubermangude vaheline tollipiir.
    1783 Paldiski sai linna õigused.
    1784, 16. oktoober  Võru linna asutamine.
    1788–90  Rootsi-Vene sõda.
    1792 Rõika-Meleski peeglivabriku asutamine.
    1802 21. aprillil avati taas Tartu ülikool; ilmus Johann Christoph Petri „Eestimaa ja eestlased”.
    1812 Maakaitseväe moodustamine seoses Napoleoni sõjakäiguga Venemaale.
    1816 Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.
    1817 Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad.
    1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus.
    1823  Johann August von Hagen asutas Tallinnas esimese eestlaste lauluseltsi.
    1834 Sindi kalevivabrik alustas tööd.
    1834–38  Põllumajanduse Instituut Vana-Kuustes.
    1838 Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) asutamine.
    1839 Volmaris (Valmiera) asutati kihelkonnakooliõpetajate seminar (Cimze seminar, a-st 1849 Valgas).
    1841, september   Pühajärve sõda.
    1843 Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.
    1849 Nikolai l kinnitas Liivimaa uue talurahvaseaduse; talusid sai hakata ostma päriseks.
    1851 Narva linavabriku asutamine.
    1853 Eesti Loodusuurijate Seltsi asutamine.
    1854–55  Inglise-Prantsuse laevastik Eesti vetes seoses Krimmi sõjaga.
    1856 Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.
    Rahvusliku ärkamise aeg (1857–80)
    1857 Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees); Kreenholmi Manufaktuuri asutamine.
    1857–61  „Kalevipoja” ilmumine ÕES-i toimetistes.
    1858 Mahtra sõda.
    u 1860  Algas laialdane purjelaevaehitus Eesti randades; algas maarahva rohke asumine linnadesse.
    1861 Maltsvetlaste minek Krimmi.
    1863 Hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist.
    1864, 21. november  Johann Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri.
    1865 Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.
    1866 Omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt; kaotati mõisnike kodukariõigus; käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine linnades avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda.
    1868 Teoorjuse kaotamine; viimane näljahäda Eesti rahva ajaloos, tekkis viljaikalduse tõttu.
    1868–70  Carl Robert Jakobsoni kolm isamaa kõnet.
    1869, 18.–20. juuni I üldlaulupidu (Tartus).
    1870 Kunda tsemenditehase asutamine.
    24. juuni Eesti rahvusliku teatri esimene etendus (Lydia Koidula „Saaremaa Onupoeg” Vanemuises).
    24. oktoober Avati Eesti esimene raudteeliin (Paldiski-Tallinna-Narva ja edasi Peterburi suunas).
    1870–71  Asutati esimesed põllumeeste seltsid – Tartus, Pärnus ja Viljandis.
    1872–93  Eesti Kirjameeste Selts.
    1875 Laulu- ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus.
    1880 Eduard Bornhöhe „Tasuja”, sai paljudele esimeseks rahvuslikuks innustajaks.
    11.–13. juuni         III üldlaulupidu (Tallinnas esimene).
    Venestusaeg (1881–1904)
    1881, 15. märts     Tsaar Aleksander II tapeti pommiatentaadiga; troonile tõusis Aleksander III, tagurlik ja šovinistlik valitseja.
    19. juuni 17 Eesti seltsi märgukiri Aleksander III-le; saadikutele keisri korraldatud vastuvõtt Petrodvoretsis.
    20. august Avati Tallinna Peetri Reaalkool.
    1882 Suri C. R. Jakobson (41-aastaselt), Jakob Hurt oli siirdunud Peterburi, Eesti ühiskond oli ilma silmapaistvate juhtideta.
    1882–83  Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga.
    1883, 7. detsember Tartus asutati Hugo Treffneri gümnaasium.
    1884, 23. mai Otepää kirikus õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp.
    1886 Asjaajamiskeeleks linna- ja vallavalitsustes vene keel.
    1887 Üldhariduskoolide õppekeeleks kolmandast klassist alates vene keel.
    1888 Jakob Hurt algatas Eesti rahvaluule kogumise; Põltsamaal avati venekeelsena Eesti Aleksandrikool.
    10. august Avati esimene hoburaudtee – Tallinnas praeguse Viru väljaku ja Kadrioru vahel.
    1889 Toris asutati Eesti esimene karskusselts; Tartu ülikoolis ja teistes õppeasutustes algas üleminek vene õppekeelele.
    17. november Oma viimase istungi pidas a-st 1319 tegutsenud Tallinna magistraat.
    1893 Kundas hakkas tööle Eesti esimene hüdroelektrijaam (210 kW).
    1895, 7. mai Tallinnas esimene mootorrattasõidu demonstratsioon.
    1896 Tartu Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson, suunaandjaks Villem Reiman; Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused.
    27. juuli Avati Muhu ja Saaremaa vaheline Väinatamm.
    23. august Tallinnas esimene autosõidu demonstratsioon.
    6. oktoober Liikluse avamine esimesel kitsarööpmelisel raudteeliinil (Pärnu-Valga).
    1897, 28. jaanuar Ülevenemaaline rahvaloendus.
    1899 Restus asutati Eesti esimene ühispiimatalitus.
    27.-29. juuni Tartus Vanemuise seltsimajas toimus Eesti I põllutöökongress.
    1900 Tallinnas hakkas tööle elektrimootoritehas Volta; Aleksander Läte asutas Tartus Eesti esimese sümfooniaorkestri.
    1900–03 Majanduskriis.
    1900–15 Pärnus tegutses tselluloositehas Waldhof.
    1901 Konstantin Päts asutas Tallinnas ajalehe Teataja.
    1902 Tartus asutati esimene Eesti pank.
    1903 Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse.
    1904 Asutati kirjastus Noor-Eesti; valmis Keila-Haapsalu raudteeliin; Tallinnas võtsid eestlased koos venelastega K. Pätsi ja Voldemar Lenderi juhtimisel sakslastelt üle linnavalitsuse; esimese Eesti naisena jõudis akadeemilise hariduseni Berni ülikooli arstina lõpetanud Selma Feldbach.
    1905.–07. aasta revolutsioonist l maailmasõjani
    1905
    12. jaanuar Tallinnas algas üldstreik.
    suvi  Ilmus Noor-Eesti I album, milles Gustav Suits esitas uue liikumise kreedo: „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks."
    14. oktoober Eesti töölised ühinesid ülevenemaalise streigiga, see levis ka teistesse Eesti linnadesse ja kestis 26. oktoobrini.
    16. oktoober Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest.
    26. november Tartus asutasid Postimehe ringkonna tegelased eesotsas J. Tõnissoniga Eesti Rahvameelse Eduerakonna.
    27. november Tartus tuli Saksa seltsi Bürgermusse saalis kokku Eesti ülemaaline rahvaesindajate kongress; see lõhenes ja osa kokkutulnuid jätkas koosolekut ülikooli aulas.
    12. detsember Algas mõisate põletamine (Eestis põletati u 120 mõisa).
    19. detsember Eestisse saabus maad rahustama 800 madrust, need jagati kaheksaks 100-meheliseks rühmaks; sõja- ja välikohtute otsusel hukati Eestis ligi 300 inimest, ihunuhtlust jagati 600-le.
    1906 Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli - Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus; Vanemuise uue teatrimaja avamine.
    20. juuli Ülestõus Hara lahes ristlejal Pamjat Azova.
    1907 Pärnus valmis esimene linnavõrku elektrit andev elektrijaam.
    26. aprill Tartus asutati esimene üliõpilaskorporatsioon Fraternitas Estica.
    1908 Tallinna sadamasse ehitati Eesti esimene raadiojaam – Balti laevastiku raadiojaam –, Vabadussõja ajal peeti selle kaudu ühendust välisriikidega.
    1908–18 Tartu eraülikool (asutaja Mihhail Rostovtsev, koolil olid arsti- ja füüsika-matemaatikateaduskond).
    1909, 1. aprill Eesti Rahva Muuseumi asutamine (Tartus).
    1912 Tallinna hakati ehitama sõjasadamat ja suuri sõjalaevatehaseid, linna ümber Peeter Suure merekindlust; asutati Viljandi linavabrik.
    27. aprill Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni.
    1. juuli Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.
    1913, 24. august Avati Estonia teatri- ja kontserdihoone.
    1914, 1. august Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
    5. august Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja.
    1914–17 Vene armeesse mobiliseeriti u 100 000 eestlast (u 10 000 neist hukkus).
    1915 Eestisse tuli sõjapõgenikke Lätist, rinne oli jõudnud sinna; sügisel tekkis Eestis toiduainete (jahu, suhkru ja liha) puudus.
    20. august Saksa dessandi kartusel pani Vene vägi Pärnus põlema Euroopa suurima tselluloosivabriku Waldhof.
    november Tallinnas Kopli liinil hakkasid sõitma aurutrammid.
    1916 Eesti tööstuse ning Petrogradi küttepuuduse (läänest meritsi tulev kivisüsi oli otsas, aga Venemaa ei suutnud Eestit söega varustada) pärast hakati kaevandama põlevkivi; aasta lõpus halvenes järsult linnade varustamine toiduainetega.
    Revolutsiooniaasta, Eesti Vabariigi sünd ja Saksa okupatsioon (1917–18)
    1917
    22. veebruar Asutati Tallinna Eesti Liit - Eesti seltside ülemaaline ühendus.
    1. märts Tallinnas algas üldstreik.
    2. märts Sõjalaevade madrused läksid Tallinnas maale ja ühinesid töölistega; vabastati vangid, pandi põlema vanglatena kasutatud Toompea loss ja Paks Margareeta.
    26. märts 40 000 eestlase, sh 15 000 sõjaväelase demonstratsioon Petrogradis maakondade esindajate nõudmiste toetuseks.
    30. märts Vene Ajutine Valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu.
    23. mai Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu ehk Maapäeva valimised.
    18.–21. juuni I Eesti sõjaväelaste kongress Tallinnas, sellel valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee.
    1. juuli Maanõukogu tuli Toompeal kokku.
    2. juuli Tallinnas Estonias tuli kokku rahvuslikke organisatsioone ja omavalitsusorganeid esindav maa-asemike kongress ehk rahvakongress (rahvuslastel oli ülekaal, vasak tiib lahkus skandaaliga saalist).
    3.–4. juuli Eesti rahvuskongress Tallinnas.
    20.–21. juuli Maanõukogu moodustas Eestimaa valitsemiseks ja reformide elluviijaks Maavalitsuse.
    29. september  – 8. oktoober Sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa.
    27. oktoober Bolševikud tagandasid Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermanguvalitsuse komissari Jaan Poska ja võtsid võimu enda kätte.
    1. november Suleti kõik mittekommunistlikud ajalehed.
    15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ja otsustas riigikorra määramiseks ning täieõigusliku võimu loomiseks Eestimaal kokku kutsuda Asutava Kogu.
    24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks.
    31. detsember Tallinna ja kogu Eestimaa õigeusu piiskopiks kuulutati Platon.
    1918
    jaanuar Asutava Kogu valimised.
    1. veebruar Kehtestati uus (Gregoriuse) kalender (1. veebruari asemel tuli kohe             14. veebruar).
    19. veebruar Maanõukogu juhatus ühes vanematekoguga kiitis heaks Eesti iseseisvuse manifesti ja valis täidesaatva organi – kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee (Päästekomitee: K. Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik).
    20. veebruar Saksa vägi läks Kessulaiust ja Kuivastust teele Lihula poole; 1. Eesti polk võttis Haapsalus võimu.
    21. veebruar Saksa vägi läks Hiiumaalt teele Haapsalu poole.
    23. veebruar Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.
    24. veebruar Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik; moodustati Ajutine Valitsus, selle juhiks sai K. Päts; Saksa sõjavägi jõudis Tartusse.
    25. veebruar Vene laevastik lahkus Tallinnast, sinna jõudis Saksa sõjavägi.
    4. märts Saksa sõjavägi jõudis Narva, seega oli kogu Eesti okupeeritud.
    aprill Eesti rahvusväeosad saadeti laiali; J. Vilms püüdis valitsuse eriülesandel pääseda Soome ja Rootsi, ta tabati koos kaaslastega Suursaarel ning lasti sakslaste korraldusel Helsingis maha.
    11. november Ajutise Valitsuse esimene avalik koosolek; moodustati Eesti Kaitse Liit.
    20. november Esimene Ajutine Valitsus pani oma volitused maha.
    21. november Algas vabatahtlike mobilisatsioon Eesti rahvaväkke.
    22. november Enamlaste esimese kallaletungi Narvale lõid sakslased tagasi.
    24. november Virumaal algas sundmobilisatsioon.
    27. november K. Päts moodustas teise Ajutise Valitsuse.
    Eesti Vabadussõda (1918–20)
    1918
    28. november  Vene vägi koos Eesti punaväelastega vallutas Narva.
    29. november Eesti Töörahva Kommuuni - Eesti bolševike nukuvalitsuse - moodustamine; Eestis kuulutati välja üldine sundmobilisatsioon.
    8. detsember Punavägi vallutas Võru; Venemaalt jõudis Soome kaudu Eestisse Johan Laidoner.
    10. detsember Eesti sai Soomelt esimese välislaenu - 10 miljonit marka.
    12. detsember Inglise laevastik jõudis Liibavist Tallinna.
    15. detsember Punavägi vallutas Rakvere.
    21. detsember Punavägi vallutas Tartu.
    23. detsember Asutati Eesti Vabariigi kaitsevägede ülemjuhataja ametikoht (ülemjuhatajaks määrati polkovnik J. Laidoner).
    24. detsember Punavägi vallutas Tapa.
    30. detsember Esimesed Soome vabatahtlikud jõudsid jäämurdjaga Suur Tõll Tallinna.
    1919
    7. jaanuar Algas Eesti sõjaväe vastupealetung.
    9. jaanuar Eesti vägi vabastas Tapa.
    12. jaanuar Eesti vägi vabastas Rakvere.
    14. jaanuar Eesti vägi vabastas Tartu.
    18. jaanuar Eesti vägi vabastas Narva.
    31. jaanuar Paju lahing; võit avas Eesti väele tee Valka.
    1. veebruar Eesti vägi vabastas Valga ja Võru.
    2. veebruar Suri Paju lahingus haavata saanud Julius Kuperjanov.
    5. veebruar Eesti vägi jõudis Petserisse.
    16.–21. veebruar Väheinformeeritud Saaremaa talupoegade mäss Eesti Vabariigi võimude vastu.
    16. veebruar – 24. mai Punaväe vastupealetung Eesti taasvallutamiseks; punavägi peatati.
    5.–7. aprill Asutava Kogu valimised.
    23. aprill Asutava Kogu avamine (enamik kohti kuulus selles vasakjõududele).
    27. aprill Põhja-Lätis langes soomusrongide divisjoni ülem kapten Anton Irv.
    9. mai Ajutine Valitsus astus tagasi, tegevusse astus Otto Strandmani valitsus.
    13. mai Algas vene valgekaartlaste Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile.
    15. mai Algas Eesti ja Ingeri väe operatsioon Ingerimaa vabastamiseks.
    19. mai Asutav Kogu avaldas Eesti riikliku iseseisvuse deklaratsiooni.
    25. mai Eesti vägi vallutas Pihkva.
    27. mai Algas Eesti väe pealetung lõunarindel Võru juurest Jakobstadti (Jēkabpils).
    30. mai Venemaal saadeti laiali eestlaste punavägi.
    5. juuni Sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures algas Landeswehr'i sõda.
    19. juuni Petrogradi all algas punaväe vastupealetung vene valgekaartlaste Põhjakorpuse vastu.
    19.–20. juuni Limbaži (Lemsalu) ja Straupe (Roopa) lahing (Eesti väe ja Rauddiviisi vahel).
    21.–23. juuni Võnnu (Cēsise) lahing Landeswehr'i ja Rauddiviisiga. Eestlaste võit, mille mälestuseks tähistatakse võidupüha.
    24. juuni – 3. juuli Eesti väe pealetung Riia suunas.
    8. juuli Algas punaväe pealetung Pihkva tagasivallutamiseks.
    29. august Punavägi vallutas Pihkva.
    17.–18. september Rahuläbirääkimised venelastega Pihkvas, jäid tulemusteta.
    10. oktoober Asutav Kogu võttis vastu radikaalse maaseaduse, millega ligi 97% mõisamaid võõrandati riigile (talumaadeks jagamiseks); vene valgekaartlaste Loodearmee alustas teist pealetungi Petrogradile.
    10.–23. oktoober  Eesti soomusrongid Riias võitluses Pavel Bermondt-Avalovi väega.
    10. oktoober Eesti vägi alustas teist pealetungi Pihkvale.
    13. oktoober Eesti ja Ingeri vägi alustasid Krasnaja Gorka operatsiooni.
    5.–7. november  Eesti väe kolmas pealetung Pihkvale.
    11. november Valitsus otsustas, et Eesti vägi ei anna enam toetust vene valgekaartlastele.
    16. november Algas Eestisse taganeva Loodearmee desarmeerimine.
    18. november Asutav Kogu kinnitas ametisse uue valitsuse, peaministriks J. Tõnissoni.
    16. november – 30. detsember Vabadussõja lõppvõitlused Viru rindel, punaväe katsed Eestisse sisse murda ja parandada oma positsioone rahuläbirääkimiste ajaks.
    26. november – 9. detsember Krivasoo (Kriuša) lahingud; eestlased lõid tagasi venelaste läbimurded.
    1. detsember Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena.
    5. detsember Tartus algasid rahuläbirääkimised (Eesti delegatsiooni juhtis J. Poska, Nõukogude Vene delegatsiooni Adolf Joffe).
    31. detsember Kirjutati alla vaherahulepe.
    1920
    3. jaanuar Hakkas kehtima vaherahu.
    2. veebruar Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.
    Eesti Vabariik rahuajal (1920–39)
    1920 Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit.
    26. veebruar Algas rahvaväe demobiliseerimine ja viimine rahuaja olukorda.
    15. juuni Asutav Kogu kiitis heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse.
    1921 Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks.
    22. märts Tallinnas asutati esimene reisilennuselts Aeronaut.
    13. mai Tallinnas Narva maanteel hakkas sõitma mootortramm.
    1922, 3. mai         EKP-d juhtinud Viktor Kingissepp lasti sõjakohtu otsusega maha.
    1923 Asutati Eesti Olümpia Komitee.
    1924 Avati Eesti esimene (Tallinna-Pääsküla) elektriraudtee; asutati Kaubandus-Tööstuskoda (tegutses a-ni 1940, taasasutatud 1989).
    1. detsember Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu).
    1925 Riigikogu võttis vastu Eesti Kultuurkapitali seaduse.
    28. oktoober Tallinnas Narva maanteel hakkas sõitma elektritramm.
    1926,18. detsember Raadio-Ringhääling alustas korrapäraseid saateid.
    1928 Hakati rajama põlevkivikeemiatööstust.
    1. jaanuar Rahareform (markade ja pennide asemele kroonid ja sendid), Eesti valuuta rahvusvaheliselt kindlal alusel.
    1929 Asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (1933–34 Eesti Vabadussõjalaste Liit).
    1929–33  Majanduskriis.
    1931 Asutati Põllutöökoda.
    1932, 4. jaanuar  Sõlmiti mittekallaletungileping NSV Liiduga.
    1932–37  Ilmus „Eesti entsüklopeedia”.
    1933, 14.–16. oktoober  Rahvahääletusel kiideti heaks vapside esitatud uue põhiseaduse projekt. 
    1934
    24. jaanuar Hakkas kehtima uus põhiseadus.
    12. märts Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel.
    2. oktoober Riigikogu viimane koosolek.
    1935  Isamaaliidu asutamine.
    1936 Tööliskoja asutamine; asutati Tallinna Tehnikainstituut.
    15. juuni Männiku laskemoonatöökoja plahvatused (iseseisvusaja suurim õnnetus, surma sai 60 inimest).
    1937
    20. aprill Kilingi-Nõmme 2. algkooli tuleõnnetus (süttisid kinofilmid; suuruselt iseseisvusaja teine õnnetus, hukkus 17 last).
    28. juuli Rahvuskogu kiitis heaks uue (III) põhiseaduse.
    1937–38 NSV Liidus hävitati Eesti raamatud, suleti koolid ja muud kultuurikolded ning hävitati Venemaa eestlasi.
    1938 14 alevit muudeti linnadeks; asutati Eesti Teaduste Akadeemia; poliitvangide amnesteerimine.
    1. jaanuar Uue (III) põhiseaduse jõustumine.
    24. aprill K. Pätsi valimine presidendiks.
    1939
    7. juuni Sõlmiti Eesti-Saksa mittekallaletungileping.
    23. august Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt.
    II maailmasõda (1935–45)
    1939
    28. september NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, see andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.
    18. oktoober NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse; algas baltisakslaste lahkumine Eestist.
    30. november Talvesõja algus. Eestis baseeruvad NSV Liidu lennukid alustasid Soome linnade pommitamist, laevad Soome ranniku ja saarte tulistamist; Eestis algas salajane vabatahtlike kogumine ja saatmine Soome.
    1940
    13. märts Talvesõja lõpp.
    14. juuni Algas Eesti õhu- ja mereblokaad.
    16. juuni NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule). 
    17. juuni Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest.
    21. juuni NSV Liidu esinduse korraldatud meeleavaldus Tallinnas, kohale oli toodud ka Petserimaa venelasi ja baaside töölisi; Johannes Varese valitsuse moodustamine.
    14.–15. juuli Eesti Vabariigi põhiseaduse vastased Riigivolikogu valimised, kõik Eesti Töötava Rahva Liidu vastaskandidaadid peale Jüri-Rajur Liivaku kõrvaldati.
    18. juuli Eesti Vabariigi säilitamist toetav meeleavaldus Kadriorus pärast Eesti-Läti jalgpallimaavõistlust.
    19. juuli J. Laidoneri arreteerimine ja Venemaale küüditamine.
    21. juuli Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.
    22. juuli Sama riigivolikogu "otsustas” paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liitu.
    30. juuli K. Pätsi ja tema perekonna küüditamine Venemaale.
    6. august NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärgul Moskvas kuulutati Eesti NSV Liitu vastuvõetuks; algas tööstuse, pankade, transpordi, kaubanduse ja elamute riigistamine; senised organisatsioonid suleti.
    oktoober Kuulutati välja maareform, mille alusel võõrandati usukoguduste, linnade ja omavalitsuste ning talude üle 30 ha ulatuv maa; pool võõrandatud maast jagati väiketaludeks, pool jäi sööti.
    1941
    14. juuni Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus.
    22. juuni Saksamaa alustas sõda NSV Liidu vastu.
    juuni lõpp Kutsealuste mobilisatsioon Punaarmeesse.
    4. juuli – 22. august Valdavalt endise Eesti kaitseväe sõduritest komplekteeritud 22. Eesti territoriaalkorpuse lahingud sakslastega Pihkva ja Staraja Russa lähedal, 5500 mehest sattus 4500 sakslaste kätte vangi (suur osa neist tuli ise üle).
    6. juuli Sakslased jõudsid Eesti piirile, punavägi tõmbus Pärnu-Viljandi-Tartu joonele; Lõuna-Eestis taastati Eesti Vabariigi aegsed omavalitsusorganid.
    8. juuli Sakslased jõudsid Pärnusse ja Viljandisse. Tallinnas puhkes nõukogulaste hulgas paanika, valmistuti evakueeruma.
    9. juuli Punavägi laskis õhku Tartu Kivisilla, Tartu vanglas tapeti 192 inimest, Kuressaare lossis ja selle ümbruses 84 inimest, Tallinna lähedal Kosel 78 inimest.
    9.–15. juuli Märjamaa lahing, sakslaste liikumine Pärnu-Tallinna suunal pandi seisma.
    10. juuli Põhjarannikule jõudis Soomest esimene osa Erna salgast.
    12.–13. juuli Põltsamaa lahing, sakslaste pealetung Viljandist Põltsamaale peatati.
    30. juuli Sakslased alustasid Kesk-Eestist põhja suunas üldpealetungi.
    31. juuli Kautla lahing; metsavennad ja Erna mehed NKVD-laste, hävituspataljonlaste ja miilitsa vastu.
    7. august Sakslased jõudsid Kunda ja Võsu vahel Soome laheni, lõigates Eestis võitleva punaväe kahte ossa.
    8. august – 4. september Punaväelaste pommitusretked Saaremaalt Berliini kohale.
    28. august Sakslased vallutasid Tallinna.
    8. september – 3. detsember Sõjategevus Lääne-Eesti saartel.
    15. september Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe.
    5. detsember Hitleri käsu kohaselt läks Eesti armeegrupi Nord tagalaülema haldusest riigikomissariaati Ostland; Eesti kindralkomissariks määrati SA Obergruppenführer Karl-Siegmund Litzmann.
    1942
    jaanuar Algas õppetöö gümnaasiumides, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Riiklikus Ülikoolis (esialgu avati arsti-, loomaarsti- ja põllumajandusteaduskond).
    2. veebruar Saksa keel kuulutati kõigis okupeeritud idapiirkondades riigikeeleks.
    22. veebruar Jaroslavli linnas loodi Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati ligi 300 eestlasest kultuuritegelast.
    25. september Punaarmee Eesti laskurdiviisid ühendati 8. Eesti laskurkorpuseks.
    1943
    aasta algus Mobilisatsioon 1919–24 sündinuile (anti valida tööteenistuse, sõjatööstuse ja Eesti leegioni vahel).
    6. jaanuar Stockholmis oli koos Eesti välisdelegatsioon.
    oktoober Lisamobilisatsioon (1925. a sündinuile); algas eestlaste põgenemine mobilisatsiooni eest Soome.
    detsember Soomes moodustati seal olnud ja sinna põgenenud eestlastest 200. jalaväerügement (JR 200; nn soomepoisid).
    1944
    30. jaanuar Üldmobilisatsioon 1904–23 sündinuile.
    2. veebruar Punavägi jõudis Narva jõeni.
    6.–8. märts Nõukogude lennuväe pommirünnakud Narvale; ajaloolise kesklinna hävitamine.
    9. märts Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale (hukkus 554 tsiviilisikut ja 171 sõdurit ning sõjavangi, peavarjuta jäi 20 000 inimest).
    märts Moodustati kõigist põhilistest erakondadest koosnev Eesti Vabariigi Rahvuskomitee.
    aprill Saksa julgeolekupolitsei arreteeris suure osa Rahvuskomitee liikmeid.
    26. juuli Nõukogude sõjavägi vallutas Narva.
    27. juuli Algasid lahingud Sinimägedes (Tannenbergi liinil).
    13. august Nõukogude sõjavägi vallutas Võru.
    20. august Soomepoisid toodi Eestisse, osa neist läks Põhja-Tartumaale lahingusse.
    23. august NSV Liidu ÜN Presiidiumi seadlusega lahutati Petserimaa Eestist ja liideti Venemaaga.
    25. august Nõukogude sõjavägi vallutas Tartu.
    14. september Nõukogude sõjavägi alustas pealetungi Väikeselt Emajõelt Riia lahe suunas.
    17. september Nõukogude sõjavägi (sh Eesti laskurkorpus) alustas pealetungi Suurelt Emajõelt põhja ja loode suunas.
    18. september Eestis asuv Saksa väegrupp sai käsu Mandri-Eestist välja tõmbuda; presidendi kohusetäitja Jüri Uluots nimetas ametisse uue Eesti Vabariigi valitsuse, peaministriks sai Otto Tief.
    22. september Punaarmee vallutas Tallinna.
    23. september Punaarmee vallutas Pärnu ja Viljandi; eestlaste rohkearvuline pagemine Rootsi ja Saksamaale.
    29. september – 24. november Lahingutegevus Lääne-Eesti saartel.
    8. oktoober Tehumardi öölahing.
    1945
    kuni 8. maini Saksa sõjaväes teenivate eestlaste võitlus Tšehhoslovakkias ja Saksamaal.
    10. aprill – 8. mai Eesti laskurkorpus Kuramaa lahinguis.
    kuni 15. augustini USA armees ja laevastikus teenivad eestlased Vaikse ookeani lahinguis.
    Sõjajärgne stalinismi-, liberaliseerimis- ja seisakuaeg (1945–86)
    1945 Venelaste tulekul alanud arreteerimislaine jätkumine; tööstuse erasektori kaotamine; algas eestlastest metsavendade võitlus, mis jätkus ka järgmistel aastatel (metsades u 15 000 relvastatud meest). 
    jaanuar Venelaste ja muude NSV Liidu rahvaste hulgalise sisserännu algus (Eesti rahvaarv oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud 282 000 inimese, s.o ühe neljandiku võrra).
    1946 Tegutsema hakkas ENSV Teaduste Akadeemia.
    1947 Kaubanduse erasektori kaotamine: NSV Liidu rahareform.
    suvi Sõjajärgne maareform jõudis lõpule, tekkis hulk elujõuetuid väiketalusid.
    23. august Esimese sõjajärgse kolhoosi asutamine (Valjala vallas).
    1949
    25. märts Teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest.
    märtsi lõpp, aprill Hulgaline kolhooside asutamine.
    1950
    veebruar ÜK(b)P KK otsus „Puudustest ja vigadest EK(b)P Keskkomitee töös".
    märts EK(b)P VIII pleenum; Eesti-keskse kommunistliku režiimi asendamine Moskva-kesksega; järgnes hulgaline haritlaskonna vallandamine ning juhtivtöötajate asendamine NSV Liidust saadetutega.
    1. oktoober Maakondade asemele maarajoonid.
    1951 Eesti Põllumajanduse Akadeemia asutamine.
    1952 Tallinna Pedagoogilise Instituudi asutamine.
    1952–53 Eesti jaotamine Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks.
    1953 Metsavendluse lõplik lämmatamine.
    veebruar Kohtla-Järve – Tallinna gaasijuhtme käikuminek.
    1955, 19. juuli Esimene telesaade Tallinnast.
    1957 Looduskaitseseaduse kehtestamine; tööstusministeeriumide asendamine rahvamajandusnõukoguga.
    1958 Käsitööliste artellide riigistamine; masina-traktorijaamade kaotamine ja nende masinate müümine kolhoosidele ja sovhoosidele.
    1959 Hakati sisse seadma 8-klassilist koolikohustust.
    1960 Valmis Tallinna uus laululava.
    1961 NSV Liidu rahareform (1:10).
    1962–73 Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine.
    1964 Valmis Tõravere observatoorium.
    1965 Teraviljakasvatus saavutas sõjaeelse taseme; Tallinna-Helsingi laevaliini taasavamine.
    1. jaanuar Kaotati Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu ja asutati uuesti tööstusministeeriumid.
    1966 Valmis Balti Soojuselektrijaam, suurenes järsult põlevkivi kulu.
    1966–67 5-päevase töönädala kehtestamine.
    1970 Hakati jõustama üldist keskharidust, selle tagajärjel langes kiiresti hariduse kvaliteet.
    1973 Valmis Eesti Elektrijaam.
    1973–78 Tallinna Väike-Õismäe linnaosa ehitamine.
    1977 Tallinna Lasnamäe linnaosa ehitamise algus.
    1978 Johannes Käbini asemele sai EKP KK I sekretäriks Karl Vaino.
    13. oktoober NSV Liidu MN-i määrus „Abinõude kohta vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides”; selle alusel algas ka Eesti lasteaedade, koolide ja kõrgkoolide venestamine.
    1980 Valmisid Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, Postimaja, hotell Olümpia, uus Pirita tee ja uus lennujaamahoone.
    10.–30. juuli Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas.
    22. september Tallinnast Kadrioru staadionilt algasid noorterahutused.
    1. oktoober Noorte meeleavaldused Tallinnas A. H. Tammsaare mälestussamba juures, Raekoja platsil ja Võidu väljakul.
    28. oktoober Nn 40 kiri, mis kritiseeris EKP KK poliitikat.
    1981, 27. märts Venemaa vanglas hukkus Eesti vabadusvõitleja Jüri Kukk.
    1982 Alustati Tallinna Uussadama ehitamist.
    sügis Tartu ülikooli 350. aastapäeva pidustused.
    1985 XX üldlaulupidu.
    detsember Valmisid Tallinna Uussadama rakenduskompleks ja Tallinna Raamatutrükikoja I järk.
    Uued tuuled (1987–91)
    1987, kevad         Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas maailmaareenile.
    25. mai ENSV Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu asutamine (esimees Ignar Fjuk).
    23. august Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG, eesotsas Tiit Madisson) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis.
    26. september Nelja mehe – Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare, Mikk Titma – ettepanek (ajalehes Edasi) viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele (IME).
    21. oktootber Võrus tõi Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1 meeleavalduse ajal välja sinimustvalge lipu.
    sügis  Ametliku ajalookäsitluse revideerimise algus.
    12. detsember Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamine (esimees Trivimi Velliste, aasta hiljem u 10 000 liiget).
    1988
    2. veebruar Tartus tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva.
    12. veebruar Asutati Eesti Lastefond.
    24. veebruar Eesti Vabariigi 70. aastapäev, miiting A. H. Tammsaare mälestussamba juures ja Estonia kontserdisaalis.
    10. märts Eesti Rahva Muuseum (Tartus) sai tagasi vana nime (1951–88 Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum).
    25. märts EMS nõudis (esimest korda ametlikult) küüditatute nimekirja avaldamist.
    27. märts Estonia teatris küüditamise aastapäevale pühendatud õhtu „Aastad ja inimesed”.
    1.–2. aprill  Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist.
    3. aprill E. Savisaar tegi telesaates „Mõtleme veel" ettepaneku moodustada legaalne opositsioon - Rahvarinne (RR).
    14.–17. aprill        Tartu muinsuskaitsepäevad, toodi välja Eesti rahvuslipp.
    22. mai Välis-Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamine (esimees Neeme Järvi).
    23. mai Tallinna Poliitharidusmajas asutati Eesti Roheline Liikumine.
    2. juuni EMS-i volikogu kinnitas Eesti rahvusvärvide ja rahvuslipu deklaratsiooni.
    4. juuni Tallinnas Eesti I Sõltumatu Noortefoorum.
    10.–14. juuni         Nn öölaulupeod Tallinna Lauluväljakul (isamaalaule laulis igal õhtul ligi 100 000 inimest).
    16. juuni K. Vaino vabastati ametist ja kutsuti NLKP KK käsutusse. EKP KK I sekretäriks toodi Nicaraguast suursaadiku kohalt Vaino Väljas.
    17. juuni RR korraldas meeleavalduse Tallinna Lauluväljakul (Eestit esindavate NLKP XIX üleliidulise konverentsi delegaatide kohtumine rahvaga, osavõtjaid u 150 000).
    19. juuni Lalsis avati esimene taastatud Vabadussõja mälestussammas.
    23. juuni Seadustati rahvussümboolika (ENSV ÜN Presiidiumi seadlus „Riikliku ja rahvussümboolika kohta Eesti NSV-s").
    13. juuli Eesti vabadusvõitleja Mart Niklus saabus Permi vanglast Tartusse.
    19. juuli Algatati Interliikumine (ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine; liidrid Jevgeni Kogan, Juri Rudjak).
    23.–24. juuli         Asutati Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond.
    10. august Ajalehes Rahva Hääl avalikustati MRP salajane lisaprotokoll (esimest korda NSV Liidus).
    20. august Pilistveres asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP).
    23. august MRP aastapäevale pühendatud miiting Tallinna Hirvepargis ja RR-i poliitiline koosolek „Stalini poliitika ja Eesti” Linnahallis.
    26.–28. august      Esimene Rock Summer Tallinna Lauluväljakul.
    9.–11. september  EKP KK XI pleenum. Eesti-keskse poliitika taaselustamine. Esimest korda Nõukogude ajal deklareeris partei juhtkond toetust rahva nõudmistele.
    11. september RR-i suurüritus „Eestimaa laul” Tallinna Lauluväljakul (T. Velliste nõudis avalikkuse ees Eesti iseseisvuse taastamist; osales üle 300 000 inimese).
    24. september I Eestimaa Rahvuste Foorum (RR-i korraldusel).
    1.–2. oktoober Rahvarinde asutamiskongress Tallinna Linnahallis.
    13. oktoober EMS-i õhtu eesti keele kaitseks „Eesti maa ja eesti keel” Tallinna Linnahallis; F. R. Kreutzwaldi nim ENSV Riiklik Raamatukogu nimetati Eesti Rahvusraamatukoguks.
    16.–22. oktoober EMS-i eesti keele nädal Tallinnas, Rakveres, Torontos ja Stockholmis, keeleloits.
    17. oktoober NSV Liidu vanglast vabanenud Enn Tarto vastuvõtt Tartus ja Tallinnas.
    30. oktoober Ilmus keeleseaduse eelnõu.
    oktoober–november NSV Liidu seaduse eelnõu „Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)” rahvaarutelu ajal koguti Eestis RR-i eestvõttel selle vastu üle 800 000 allkirja.
    2. november Hingedepäeva tähistamine; Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist.
    10. november Pärnu teater sai tagasi Endla nime.
    12. november Valiti Miss Estonia 1988, selleks sai Heli Mets.
    16. november ENSV ÜN-i erakorraline istungjärk: kinnitati konstitutsiooniparandused ja Eesti NSV suveräänsuse deklaratsioon, ÜN kuulutati kõrgeima võimu kandjaks; seega algas NSV Liidu kui impeeriumi lagundamine valitud rahvaesinduste poolt.
    26. november NSVL ÜN Presiidiumi seadlus „16. novembril 1988 vastuvõetud Eesti NSV seaduse „Muudatuste ja täienduste tege mise kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses)" ja Eesti NSV ÜN-i deklaratsiooni „Eesti NSV suveräänsusest" mittevastavuse kohta NSV Liidu konstitutsiooni ja NSV Liidu seadustega".
    30. november Moodustati ENSV Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN, TK esimees Sergei Petinov) ja ENSV Töökollektiivide Liit (ETL, esimees Ülo Nugis).
    5.–7. detsember ENSV ÜN-i IX istungjärk: võeti vastu otsus Eesti NSV riigikeele staatuse kohta, stalinismiaegsed kohtuvälised massirepressioonid tunnistati inimsusvastasteks kuritegudeks.
    14. detsember EMS-i korraldusel Eesti Vabadussõja alguse 70. aastapäeva konverents „Kodu kaitseks” Tallinna Linnahallis.
    24. detsember Taas tähistati avalikult jõule.
    28. detsember – 4. jaanuar ESTO '88 Melbourne'is, esimest korda oli osavõtjaid ka Eestist.
    1989
    14. jaanuar Taasloodi Eesti Olümpia Komitee, kinnitati sportlaste soovi esineda Eesti lipu all.
    18. jaanuar ENSV ÜN-i X istungjärgul sätestati eesti keel riigikeeleks (keeleseadus kinnitati 204 poolt- ja 50 vastuhäälega).
    jaanuar Eesti Ajaloomuuseumis avati näitus „Kolmevärviline Eesti" (esimene suur Eesti iseseisvusaega käsitlev näitus).
    17. veebruar ENSV ÜN-i Presiidiumi istung, 24. veebruar kuulutati Eesti iseseisvuspäevaks.
    23. veebruar Eesti Draamateater sai tagasi oma vana nime.
    24. veebruar Eesti Vabariigi 71. aastapäev. RR-i ja valitsuse algatusel heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge rahvuslipp; EMS, Eesti Kristlik Liit ja ERSP algatasid Kodanike Komiteede liikumise, "internatsionalistid” moodustasid streigikomitee.
    26. veebruar Ilmus valitsuse määrus massirepressioonide läbi kannatanute vara tagastamise ja kahju hüvitamise kohta.
    4.–5. märts  Interliikumise l kongress.
    9. märts Tallinnas mälestati Nõukogude lennuväe pommirünnaku ohvreid.
    14. märts Interrinde organiseeritud meeleavaldused.
    18. märts Taasasutati Eesti Skautide Malev.
    20. märts ENSV MN-i määrus vööndiaja rakendamise kohta Eesti territooriumil senise Moskva aja asemel (algataja Andres Tarand).
    25. märts Mälestati küüditatuid. 40 aastat tagasi veeti Eestist välja üle 20 000 inimese; asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit Memento.
    26. märts NSVL Rahvasaadikute Kongressi valimised (esimest korda Nõukogude ajal sai valida mitme kandidaadi vahel, RR-i suur edu); Eestis siirduti vööndiajale.
    13.–14. mai  Eestimaa RR, Läti Tautas Fronte ja Leedu Sajüdis korraldasid Tallinnas I Balti Assamblee.
    18. mai ENSV ÜN-i XI istungjärk tegi 239 poolthäälega otsuse Eesti isemajandamisele ülemineku ja MRP kohta.
    8.–17. juuni  I ülemaailmsed eestlastest noorte päevad Eestis.
    25. juuni Tahkurannas taasavati K. Pätsi ausammas.
    1. juuli Tallinnas lõppes rahvusvaheline MRP salaprotokollide juriidilise hindamise konverents.
    24. juuli ENSV ÜN-i XII istungjärk, põhiküsimus kohalike nõukogude valimise seadus (koos paiksustsensusega); esimesed teated Interliikumise organiseeritud streikide kohta.
    27. juuli NSVL ÜN kiitis IME heaks ja andis võimaluse peatada Eestis nende NSV Liidu seaduste toime, mis võivad takistada IME elluviimist.
    9. august ENSV ÜN-i istungjärk jätkus: 194 poolthäälega kiideti heaks kohalike nõukogude valimise seadus.
    10. august Protestiks uue valimisseaduse vastu organiseeriti u 20 Tallinna ettevõttes tööseisak; bussijuhtidele toodi abi teistest Eesti linnadest.
    19. august Streigid olid peatatud.
    23. august MRP 50. aastapäev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett „Balti tee” Tallinnast Vilniuseni (üle 600 km, 2 mln inimest).
    27. august NLKP KK ähvardav avaldus „Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides".
    15. september NSV Liidu interliikujate solidaarsusmarss jõudis Tallinna.
    5. oktoober ENSV ÜN-i XIII istungjärgul otsustati, et 10. detsembri kohalike nõukogude valimistel aktiivse valimise tsensust ei rakendata.
    11. november Eesti valitsus seadis kindla sihi võtta käibele Eesti oma raha; Eesti Vabariigi Kodanike Peakomitee asutamine (esimees Tunne Kelam).
    12. november ENSV ÜN kinnitas 188 poolthäälega ajaloolis-õigusliku hinnangu Eestis 1940. aastal toimunud sündmustele (Eesti inkorporeerimine NSV Liitu tunnistati õigustühiseks; üle 40 saadiku lahkus protesti märgiks saalist).
    17. november ENSV ÜN kinnitas ÜN-i valimise seaduse (kandidaatide paiksustsensus 10 aastat).
    25. november Avati Tallinna-Stockholmi otselennuühendus.
    27. november NSVL ÜN võttis vastu seaduse Leedu, Läti ja Eesti majandusliku iseseisvuse kohta.
    10. detsember Kohalike omavalitsuste valimistel said võidu demokraatlikud rahvaliikumised.
    15. detsember Asutati Eesti Pank.
    20. detsember Algas Eesti ametiühingute kongress (ametiühingud kuulutati vabaks ja sõltumatuks).
    24. detsember NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis tehingu hukka ja tunnistas protokolli tühiseks ning kehtetuks algusest peale.
    1990
    11.–12. jaanuar Tartus Eesti I sotsiaaldemokraatia foorum.
    13. jaanuar Tallinnas algas (NSVL) Sotsiaaldemokraatliku Assotsiatsiooni asutamiskongress.
    2. veebruar Eesti NSV kõigi tasandite rahvasaadikute täiskogu kiitis heaks deklaratsiooni Eesti riikliku iseseisvuse küsimuses; pöörduti NSVL ÜN-i poole ettepanekuga alustada Eesti rahva seaduslike esindajatega läbirääkimisi Eesti riigi iseseisvuse taastamiseks.
    17. veebruar Järvakandis taasasutati Eesti Kaitseliit.
    19. veebruar ENSV ÜN Presiidium rehabiliteeris oma seadlusega u 60 000 Nõukogude võimu represseeritud isikut.
    23. veebruar Nõukogude võimu represseeritud isikut.
    24. veebruar ENSV ÜN tühistas Eesti NSV konstitutsiooni paragrahvi, mis sätestas kommunistliku partei osa.
    1. märts Eesti Kongressi delegaatide valimistest võttis osa 557 613 Eesti Vabariigi kodanikku (u 90% hääleõiguslikest kodanikest) ja 34 345 Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejat; kongressile valiti Eesti Vabariigi maa-alalt 464 ja väliseestlastest 35 hääleõigusega delegaati; valiti 31 partei, seltsi, ühenduse ja liikumise esindajaid; RR sai 139, EMS 128, ERSP 96 ja EKP 49 kohta.
    11.–12. märts Eesti Kongressi I istungjärk – esimene Eesti Vabariigi kodanike täievoliline esinduskogu, mis tuli kokku pärast seda, kui NSV Liit oli 1940 Eesti okupeerinud ja annekteerinud; manifestiga teatati kõigile maailma riikidele ja rahvastele Eesti rahva tahe taastada Eesti Vabariik; alaliselt tegutsevaks organiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee (esimees T. Kelam).
    18. märts ENSV ÜN-i XII koosseisu valimistel said võidu iseseisvust pooldavad demokraatlikud jõud.
    23.–25. märts EKP XX kongress, partei lõhenemine, otsus luua iseseisev EKP, oma programmi vastuvõtmine (liider Enn-Arno Sillari).
    26. märts NLKP platvormile jäänud parteiliikmed moodustasid oma juhtorganid.
    29. märts Arnold Rüütel valiti ENSV ÜN-i esimeheks.
    30. märts ENSV ÜN tunnistas otsuses „Eesti riiklikust staatusest” NSV Liidu riigivõimu okupeeritud Eestis ebaseaduslikuks selle kehtestamise hetkest alates ja kuulutas, et algab Eesti Vabariigi taastamine (üleminekuaeg lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega); Indrek Toome valitsus astus täies koosseisus tagasi; ENSV ÜN-i deklaratsioon „Eesti NSV ÜN-i ja Eesti Kongressi koostööst”.
    3. aprill E. Savisaar nimetati Eesti NSV valitsuse esimeheks (peaministriks).
    6. aprill Mõrvati Türi pastor Harald Meri.
    12. aprill Asutati Eesti Ametiühingute Keskliit.
    19. aprill A. Rüütel, E. Savisaar ja Endel Lippmaa kohtusid Mihhail Gorbatšovi ja Nikolai Rõžkoviga. Moskva pakkus endiselt Eestile eristaatust konföderatsiooni alusel.
    8. mai ENSV ÜN-i seadus „Eesti sümboolikast”. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi asemel võeti riigi nimena taas kasutusele Eesti Vabariik.
    12. mai Vytautas Landsbergise, Anatoli Gorbunovsi ja A. Rüütli tippkohtumine Tallinnas. Taastati a-st 1934 pärinev Balti riikide ühtsuse ja koostöö leping, asutati Balti Riikide Nõukogu.
    14. mai M. Gorbatšovi dekreet EV ÜN-i otsuse „Eesti riiklikust staatusest” kehtetuks tunnistamise kohta.
    15. mai Interliikumise ebaõnnestunud riigipöördekatse Toompeal.
    16. mai Valitsuse otsusega alustati Eesti Kodukaitse loomist.
    19. mai Asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei (esimees Marju Lauristin).
    26. mai Interliikumise kongress Kohtla-Järvel.
    13. juuni EV ÜN võttis vastu omandiseaduse.
    27. juuni Balti riikide välisministrite avaldus läbirääkimiste kohta NSV Liiduga.
    30. juuni – 2. juuli Rahvuslik laulu- ja tantsupidu Tallinnas.
    7.–8. juuli Nõukogude armee vahelesegamise tõttu jäi ära Eesti sõjameeste kokkutulek Toris.
    1. august Savisaare-Bakatini kokkulepe, mille kohaselt EV Siseministeerium sai iseseisvaks.
    3. august Kremlis oli esimene liidulepingu arutelu.
    5. august Tallinnas korraldati Läti, Leedu ja Eesti valitsusjuhtide ning Vene NFSV, Valgevene ja Moldaavia NSV valitsuse, Moskva ja Leningradi linnanõukogu ning Leningradi oblastinõukogu esindajate kohtumine.
    7. august Eesti Vabariigi seadus riigilipu ja riigivapi kohta, trikoloor taas ametlik riigilipp.
    15. august Moskvas algasid Eesti Vabariigi ja Vene NFSV läbirääkimised.
    23. august Moskvas algasid Eesti Vabariigi ja NSV Liidu läbirääkimised, mida NSV Liidu pool nimetas konsultatsioonideks; Eesti Kaitseliidu Tamme kompanii kõrvaldas Tartus Lenini kuju.
    3. september Eesti Kaitseliidu staabiõppus „Riigipiir 90”.
    11. september Seadus „Eesti Vabariigi tööteenistusest”.
    14. september Leningradis sõlmiti Eesti Vabariigi, Leningradi linna ja oblasti kolmepoolne kokkulepe.
    22. september Asutati Eesti Vabariiklaste Koonderakond (W, esimees Leo Štarkov).
    27. september Asutati Eesti Rojalistlik Partei (ERP, liider Kalle Kulbok).
    27.–28. september II Balti riikide valitsusjuhtide ja liiduvabariikide valitsuste esindajate majandusnõupidamine Tallinnas.
    2. oktoober Lennart Meri kohtus Washingtonis USA riigisekretäri James Bakeriga.
    4. oktoober Eesti Liberaaldemokraatlik Partei võeti vastu Liberaalse Internatsionaali vaatlejaliikmeks.
    8. oktoober Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei võeti vastu Sotsialistliku Internatsionaali täisliikmeks.
    12. oktoober E. Savisaar kohtus Washingtonis George W. Bushiga.
    15. oktoober Valitsuse algatatud hinnatõusu algus (Eestis kaotati riiklik dotatsioon põllumajandustoodetele).
    16. oktoober EV ÜN Presiidiumi seadlus riiklike pühade kohta. Riiklikud pühad, puhkepäevad: 1. jaanuar – uusaasta, 24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev, suur reede (liikuv püha), 1. mai – töörahva solidaarsuse päev, 23. juuni - võidupüha (Võnnu lahingu aastapäev) , 24. juuni – jaanipäev, 25. detsember - esimene jõulupüha, 26. detsember - teine jõulupüha; tähtpäevad: 8. märts – rahvusvaheline naistepäev, esimene ülestõusmispüha (liikuv püha), 9. mai – rahupäev, maikuu teine pühapäev – emadepäev, 14. juuni – üldrahvalik leinapäev (stalinlike repressioonide ohvrite mälestamise päev), 16. november - taassünnipäev.
    21. oktoober K. Päts maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda.
    22. oktoober EV ÜN-i seadus Eesti Vabariigi majanduspiiri kohta.
    19. detsember Dmitri Jazov tunnistas, et Nõukogude armee on hävitanud Baltikumis nn fašistlikke monumente.
    20. detsember Kopenhaagenis avati Balti informatsioonikeskus, samas kohtusid Põhjamaade ja Balti riikide välisministrid.
    1991
    12. jaanuar Moskvas kirjutati alla Vene NFSV ja Eesti Vabariigi poliitilisele lepingule ning majandus- ja kultuurialase koostöö kokkuleppele.
    13. jaanuar NSV Liidu juhtkonna vägivallaaktide tõttu Balti riikides (verised sündmused Leedus) kirjutati Tallinnas alla Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Vene NFSV ja Eesti Vabariigi ühisavaldusele ning saadeti läkitus ÜRO peasekretärile; EV ÜN Presiidium moodustas 3-liikmelise Erakorralise Kaitsenõukogu.
    18. jaanuar Toompeale hakati ehitama barrikaade.
    20. jaanuar Stockholmis avati Eesti Vabariigi infokeskus.
    30. jaanuar Tallinnas avati Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo.
    16. veebruar Lõpetas EV Siseministeeriumi Politseikooli esimene rühm.
    1. märts Eestis miilitsa asemele politsei (jõustus Eesti politseiseadus).
    3. märts Referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise kohta (jaatavalt vastas 77,83% osavõtnuist).
    17. märts Balti riigid boikottisid üleliidulist referendumit.
    22. märts Balti Riikide Nõukogu pöördumine Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisel osalevate riikide poole ettepanekuga korraldada rahvusvaheline konverents, mis vahendaks Eesti, Läti ja Leedu ning Kremli tegelike läbirääkimiste alustamist.
    17. aprill Tallinnas asutati Jaan Tõnissoni Instituut.
    25. mai Balti Riikide Nõukogu pöördumine maailma maade parlamentide, valitsuste ja rahvaste poole NSV Liidu uute vägivallaaktide tõttu Balti riikides.
    12. juuni EV ÜN võttis vastu omandireformi aluste seaduse.
    1.–7. juuli Rahvusvaheline festival „Bridges of Song” Tallinnas.
    19. august Riigipöördekatse NSV Liidus; Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid; EV ÜN-i avaldus riigipöörde kohta NSV Liidus; EV Kaitsenõukogule.
    20. august EV ÜN-i pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole; EV ÜN-i otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”; Tallinna saabusid Pihkva dessantdiviisi üksused; vabatahtlikud asusid kaitsma Toompead ning raadio- ja telemaja.
    Iseseisev Eesti
    1991
    21. august Dessantväelased vabastasid öösel osaliselt hõivatud Teletorni; Pärnus anti kätte esimesed Eesti Vabariigi isikutunnistused.
    22. august Island tunnustas esimesena Eesti Vabariiki.
    23. august Tallinnas kõrvaldati Lenini kuju; EV valitsus tühistas otsused, mille kohaselt raudtee ja laevandus ning suur hulk ettevõtteid olid antud NSV Liidu alluvusse; EV valitsus otsustas lõpetada asutustes ja ettevõtetes parteide, ühenduste ja liikumiste tegevuse ning NLKP vabariikliku organisatsiooni (EKP) tegutsemise Eesti territooriumil.
    24. august Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
    25. august EV valitsus lõpetas Interliikumise, Töökollektiivide Ühendnõukogu ja töölismalevate tegevuse.
    27. august Euroopa Ühenduse 12 riiki tunnustasid Balti riike.
    29. august Esimese välisriigi (Rootsi) suursaatkonna avamine Eestis.
    30. august Prantsusmaa välisminister Roland Dumas Tallinnas.
    2. september USA tunnustas Balti riikide iseseisvust.
    3. september EV ÜN-i otsus Eesti Vabariigi kaitsejõudude moodustamise kohta.
    6. september NSV Liidu Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust.
    10. september Eesti võeti Moskvas Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise liikmesriigiks.
    11. september Saksamaa välisminister Hans-Dietrich Genscher Tallinnas; G. W. Bush kohtus Washingtonis Eesti, Läti ja Leedu eksiilvalitsuste esindajatega.
    13. september Tegevust alustas Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee.
    17. september Balti riigid võeti ÜRO liikmeks.
    18. september Euroopa Nõukogu andis Eestile, Lätile ja Leedule erikülalise staatuse; Balti riigid Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmed.
    1. oktoober Müügil Eesti Vabariigi 9 esimest postmarki.
    2. –4. oktoober Eestit külastas XIV dalai-laama Tenzin Gyatso.
    9. oktoober Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel taastati diplomaatilised suhted.
    15. oktoober Eesti, Läti ja Leedu kirjutasid alla Euroopa julgeoleku- ja Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise (CSCE) lõppaktile.
    24. oktoober Eesti Vabariigi ja Vene NFSV vahel sõlmiti diplomaatilised suhted.
    5.–6. november Taani peaminister Poul Schlüter esimese valitsusjuhina taasiseseisvunud Eestis.
    6. detsember Eesti, Läti ja Leedu kirjutasid alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Pariisi hartale.
    18. detsember Kirjutati alla Eestis tegutsenud NSV Liidu KGB likvideerimise aktile.
    1992
    11. jaanuar Valitsuse otsusega kehtestati leiva, piima, või ja juustu müük talongidega.
    23. jaanuar Süveneva majanduskriisi oludes ja opositsiooni survel esitas E. Savisaar Ülemnõukogule lahkumisavalduse.
    30. jaanuar Ülemnõukogu kinnitas ametisse Tiit Vähi valitsuse. 15 ministrist 10 olid uued, 5 kuulus ka eelmisse valitsusse.
    8. veebruar XVI taliolümpiamängude avamine Albertville'is; esimest korda pärast 56 aastast vaheaega osalesid Eesti sportlased oma rahvuslipu all iseseisva delegatsioonina.
    11. veebruar Ülemnõukogu tühistas majanduse eriolukorra.
    18.–19. veebruar Tallinnas viibis Euroopa Nõukogu peasekretär Catherine Lalumiere.
    14.–15. märts NATO peasekretär Manfred Wörner Tallinnas; Eestile ei antud julgeolekugarantiid; suhetes Venemaaga tuleb ise hakkama saada.
    18.–21. märts Üleeuroopalise liikumise liidri Otto von Habsburgi külaskäik Eestisse.
    19. märts Soome presidendi Mauno Koivisto lühivisiit Tallinna.
    21. märts – 30. aprill Tartus rahanappuse leevendamiseks käibel ajutine maksetšekk (nn Tartu raha).
    3.–4. aprill ROK-i president Juan Antonio Samaranch Tallinnas.
    4. aprill Avati Eesti kultuuripäevad Saksamaal Karlsruhes.
    10. aprill Põhiseaduse Assamblee lõpetas tegevuse.
    22.–24. aprill Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia visiit Eestisse, taasavasid 23. aprillil Tartus Gustav II Adolfi mälestussamba. 
    7. mai Eesti, Läti ja Leedu välisminister kirjutasid Strasbourgis alla Euroopa kultuurikonventsioonile.
    11.–13. juuni 12. hansapäevad Tallinnas.
    20. juuni Käibele tuli Eesti kroon. Igal inimesel oli õigus vahetada 1500 rubla 150 krooniks. Samasuguses vahekorras arvestati ümber ka hoiused. Määrati kindlaks Eesti krooni kurss välisrahasse. 8 Eesti krooni = 1 Saksa mark.
    28. juuni Rahvahääletusel osales 66,38% hääleõiguslikest kodanikest, nendest 91,2% ütles "jah" uuele põhiseadusele. Valijate ringi laiendamise poolt oli ainult 46,6%.
    1. juuli Eestisse sai nüüdsest sõita üksnes viisadega. Isamaa esitas oma presidendikandidaadiks Lennart Meri.
    3. juuli Hakkas kehtima rahvahääletusel heaks kiidetud uus põhiseadus.
    31. juuli Erika Salumäe võitis Barcelona olümpiamängudel trekisprindis kuldmedali.
    1. august Eesti Piirikaitse hakkas üle võtma seni Venemaa kontrolli all olnud piiripunkte.
    14. september EV Ülemnõukogu kuulutas oma tegevuse lõppenuks. 1990–92 võeti vastu 152 seadust, 483 otsust ja 23 deklaratsiooni.
    16. september IMF teatas, et Eestile laenati 41 miljonit dollarit.
    20. september Presidendivalimistel sai A. Rüütel 195 743 (42,67%), L. Meri 138 317 (28,77%), Rein Taagepera 109 631 (23,83%) ja Lagle Parek 19 837 (3,85%) häält. Põhiseaduse järgi läks presidendi valimine nüüd Riigikogu pädevusse. Riigikogu valimistel sai Isamaa 29, Kindel Kodu 17, Rahvarinne 15, Mõõdukad 12, ERSP 10 ja Sõltumatud Kuningriiklased 8 mandaati, Rohelised ja Eesti Ettevõtjate Erakond said kumbki 1 mandaadi; üksikkandidaadid said kokku 19 753 häält, ükski nendest valituks ei osutunud.
    26. september Eesti Kongressi viimane (X) istungjärk.
    5. oktoober Riigikogu alustas tegevust, esimeheks valiti Ülo Nugis, tema asetäitjateks T. Kelam ja E. Savisaar. Presidendivalimiste teises voorus sai L. Meri 59 ja A. Rüütel 31 häält, 11 hääletussedelit loeti rikutuks; Eesti Vabariigi presidendiks oli seega valitud L. Meri. Võeti vastu T. Vähi avaldus valitsuse tagasiastumise kohta. 
    6. oktoober President Meri andis Riigikogu ees ametivande; 101-kohalises Riigikogus loodi fraktsioonid.
    7. oktoober Riigikogu võttis vastu põhiseadusliku riigikorra taastamise deklaratsiooni. Taastatud riigikord kuulutati identseks 1918–40 eksisteerinud Eesti Vabariigiga. Eesti eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark teatas Riigikogu ees esinedes eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamisest.
    19. oktoober Isamaa, ERSP ja Mõõdukad kirjutasid alla valitsuskoalitsioonilepingule.
    21. oktoober President kinnitas ametisse uue valitsuse eesotsas peaminister Mart Laariga, välisministriks sai T. Velliste, siseministriks L. Parek, kaitseministriks Hain Rebas.
    25. oktoober Abhaasiast toodi erilennuga Eestisse esimene rühm sõjapõgenikke. Järgmised rühmad toodi 29. oktoobril ja 16. novembril. Ühtekokku jõudis esivanemate sünnimaale tagasi ligikaudu 200 Abhaasia eestlast.
    29. oktoober Moskvas teatati Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli originaali leidmisest.
    18. detsember Teatati Tartu Kommertspanga tegevuse lõpetamisest.
    18.–28. detsember Eesti kaitsejõudude esimesed manöövrid.
    1993
    4. jaanuar Hakkas ilmuma Hommikuleht.
    26. jaanuar Pariisis kirjutasid presidendid L. Meri ja François Mitterrand alla Prantsuse Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahelisele hea läbisaamise, koostöö ja sõpruse lepingule.
    4. veebruar Kirjanik Hando Runnel sai Henrik Visnapuu auhinna, sest ta „on üle aastate aidanud elus hoida eestlaste iseteadvust rahvusena”; 30. aprillil anti talle ka Juhan Liivi luuleauhind.
    24. veebruar Tähistati Eesti Vabariigi 75. aastapäeva. Tallinnas oli pidulik jumalateenistus toomkirikus, kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul ning kontsertaktus Estonias. Päevakohased ettevõtmised toimusid kõikjal Eestis.
    10. märts Riigikogu kiitis heaks valitsuse esitatud merepiiri seaduse. Eesti territoriaalmere laiuseks kinnitati 12 meremiili (mõne erandiga).
    18. märts Hiina saatis Eestile tagastamata abi korras 2600 t riisi.
    1. aprill Eesti Kunstimuuseum avas oma uksed Toompeal Rüütelkonna hoones.
    15. aprill President L. Meri esitas oma Soome, Ungari ja Venemaa ametivendadele, ühiskondlikele organisatsioonidele ja isikutele üleskutse alustada ühisaktsiooni soomeugrilaste, nende keele ja kordumatu kultuuri päästmiseks.
    26. aprill Petseri jaam ei võtnud enam vastu Tartu ja Valga poolt tulevaid lähironge. Süvenes lõhe Setumaa eri piirkondade vahel.
    4. mai Riigikogu kinnitas Eesti kaitseväe juhatajaks USA armee erukoloneli Aleksander Einselni. 17. juunil andis president talle kindralmajori aukraadi.
    12. mai Tartu ülikooli teadusraamatukogus võeti arvele 5 000 000. raamat.
    13. mai Eesti võeti 29. riigina vastu Euroopa Nõukogu täisliikmeks. 14. mail heisati Strasbourgis Euroopa Nõukogu peahoone ees lipuvardasse Eesti lipp.
    27. mai Tartu raekojas toimus Rait Maruste eesistumisel Eesti Riigikohtu üldkogu esimene istung.
    28.–30. mai  Tallinnas toimus laulu- ja tantsupidu „Slaavi pärg '93”.
    19.–20. juuni        Tallinnas toimus VII koolinoorte laulu- ja tantsupidu, millest võttis osa 26 000 inimest.
    30.juuni Tallinnas avati Prantsuse kultuurikeskus.
    16.–17. juuli         Narvas ja Sillamäel korraldasid Vene-meelsed ringkonnad omal algatusel referendumi rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimuses. Riigikohus tunnistas 11. augustil Narva ja hiljem ka Sillamäe rahvahääletuse õigustühiseks.
    25. juuli – 2. august Konflikt Jäägrikompanii allumatuse pärast.
    23. august Asutati Eesti Mõtteloo Sihtkapital, mis hakkas toetama Eesti autorite vaimuloomingu väljaandmist filosoofia, esteetika, poliitika ja etnoloogia vallas.
    26. august Pommiplahvatus Tallinnas Vabaduse väljaku ja Harju tänava nurgal.
    31. august Leedust lahkusid viimased Vene väeüksused.
    10. september Paavst Johannes Paulus II külaskäigul Tallinnas.
    11. september Eesti Rahvusraamatukogu uue hoone pidulik avamine; lugejatele olid uksed avatud olnud juba 27. veebruarist.
    15. september Riigikogu võttis vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse: 9-klassilise põhikooli haridus on kohustuslik, gümnaasium on 10.-12. klass.
    30. september L. Meri kõneles New Yorgis ÜRO Peaassamblee 48. istungjärgul.
    3. -4. oktoober      Moskvas tagurlike jõudude mässukatse, mille sõjavägi maha surus. Balti riikide toetus president Boriss Jeltsinile.
    9. oktoober Värskas toimus III Seto kongress.
    17. oktoober Linna- ja vallavolikogude valimistel osales 52,6% nimekirjadesse kantud valimisõiguslikest kodanikest.
    25. oktoober Pariisis algas UNESCO 27. peakonverents, kus esimest korda osales Eesti delegatsioon (eesotsas Paul-Eerik Rummoga).
    26. oktoober Riigikogu võttis vastu rahvusvähemuste kultuurautonoomia seaduse.
    19. november Tallinnas Pärnamäe kalmistu krematooriumis toimus esimene tuhastamine.
    november  Ülemaailmne noorteorganisatsioon Junior Chamber International valis aasta inimeseks poliitika vallas Eesti peaministri M. Laari.
    8. detsember  Riigikogu võttis vastu uue tulumaksuseaduse: alates 1. jaanuarist 1994 peetakse kinni põhitöökohalt makstavalt palgalt 26% ja väljaspool põhitöökohta makstavalt palgalt, honorarilt jms 15%. Peaminister M. Laari väitel on Eesti maksukoormus Euroopas üks madalaimaid.
    17. detsember Merle Karusoo pälvis Eesti Kultuurifondi suure auhinna Eesti lähiajalugu käsitleva vabaõhulavastuse „Circulus” eest.
    19. detsember Peterburis alustas taas tegevust eestlaste luterlik kogudus.
    28. detsember Eesti valitsus oli põhimõtteliselt nõus Venemaa ettepanekuga, et too viib oma väeosad Eestist lõplikult välja 31. augustiks 1994, kuid pidas vajalikuks täpse ajagraafiku koostamist; esmajärjekorras pidid lahkuma ründeväeosad.
    1994
    3. veebruar Eesti ühines NATO rahupartnerlusprogrammiga.
    29. juuni Kirikukogu valis EELK peapiiskopiks senise Tallinna Püha Vaimu koguduse pastori Jaan Kiivit juuniori, kes õnnistati ametisse 31. oktoobril. EELK-sse kuulus ligikaudu 250 00 liiget, kellest 70 000 tasus regulaarselt ka liikmemaksu.
    1.–3. juuli  Tallinnas toimus XXII üldlaulupidu ja XV üldtantsupidu, kus esines kokku ligi 35 000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat.
    26. juuli Moskvas allkirjastasid Eesti president L. Meri ja Venemaa president B. Jelt- sin Eesti ja Venemaa vahelise lepingu Vene väeosade väljaviimise kohta Eestist ja kokkuleppe Eestisse jääda soovivate Vene sõjaväepensionäride humanitaartagatiste kohta.
    31. august Viimased Vene üksused lahkusid Eestist. Pärast 55 aastat on Eesti jällegi võõrväest vaba.
    26. september Riigikogu avaldas M. Laari valitsusele umbusaldust, uue valitsuse moodustamine võttis aega. Esialgu peaministri kandidaadiks määratud      S. Kallas ei saanud Riigikogult volitust; lõpuks õnnestus Mõõdukate esindajal A. Tarandil kokku panna nn jõulurahuvalitsus, kes andis                    8. novembril Riigikogu ees ametivande.
    28. september Valitsuskriisi ajal vapustas maad kohutav katastroof Läänemerel. Teel Tallinnast Stockholmi uppus vähem kui tunni ajaga reisiparvlaev Estonia ning viis merepõhja kaasa 852 inimest. Laevahuku põhjusteks arvati olevat tormine ilm ja konstruktsiooniviga.
    17. november Venemaa on ühepoolselt lõpetanud Eesti-Vene piiri mahamärkimise, olles paigaldanud 682 piiritulpa ja rajanud 15 piiripunkti. 23. novembril käis Venemaa president B. Jeltsin Petserimaal piiri üle vaatamas ning deklareeris: „Venemaa ei anna kellelegi ära jalatäitki maad”.
    1995
    1. jaanuar Jõustus Eesti ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping.
    5. märts Riigikogu VIII koosseisu valimistel osales 68,9% hääleõiguslikest kodanikest. Enim hääli (32,23%) kogus valimisliit Koonderakond ja Maarahva Ühendus (41 kohta), järgnesid Reformierakond (19), Keskerakond (16), valimisliit Isamaa ja ERSP (8), Mõõdukad (6), vene nimekiri Meie Kodu on Eestimaa! (6) ja Parempoolsed (5). Riigikogu uus koosseis alustas tööd 21. märtsil, esimeheks valiti Toomas Savi.
    17. aprill T. Vähi juhitud koalitsioonivalitsus andis Riigikogu ees ametivande ja alustas tegevust.
    19. aprill 23 finantsorganisatsiooni asutasid Tallinna Väärtpaberibörsi, mis alustas tegevust 31. mail 1996.
    29. aprill Tallinnas avati Eesti esimene McDonalds'i hamburgerirestoran.
    5. juuni Ilmus Hommikulehe, Päevalehe ja Rahva Hääle ühinemisel loodud uue ajalehe Eesti Päevaleht esimene number.
    6. juuni Keilas avati SOS Lasteküla.
    12. juuni Eesti sai Euroopa Liidu assotsieerunud liikmeks.
    7. juuli Eesti sai endale esimese Boeingu lennuki.
    22. september Lõppes reisirongiliiklus Haapsalu ja Riisipere vahel, kuna selle raudteelõigu tehniline seisund oli halb.
    26. september Venemaa andis Eestile üle Paldiski tuumaobjekti territooriumi, mis oli Eestis viimane võõrvõimu käes olnud ala.
    11. oktoober Siseminister E. Savisaare süüdistamise tõttu poliitikute omavaheliste kõneluste salajases lindistamises esitas peaminister T. Vähi kogu valitsuse tagasiastumise avalduse. President nimetas 17. oktoobril peaministri kandidaadiks taas T. Vähi. 22. oktoobril sõlmisid Koonderakond ja Maarahva Ühendus koalitsioonilepingu Reformierakonnaga. 6. novembril alustas T. Vähi valitsus tegevust.
    28. november Eesti esitas Euroopa Liidu liikmeks saamise avalduse.
    1996
    20. veebruar Konstantinoopoli oikumeeniline patriarhaat võttis ühepoolse otsusega Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku oma jurisdiktsiooni alla. Vastuseks sellele katkestas Moskva patriarhaat 23. veebruaril suhted Konstantinoopoli patriarhaadiga. 17. mail need suhted taastati ning pooled leppisid kokku, et Eestis hakkab tegutsema kaks eri jurisdiktsiooni alla kuuluvat õigeusu kirikut.
    21. veebruar President L. Meri kiitis teleesinemises ametlikult heaks sihtprogrammi „Tiigrihüpe", mille idee pärineb Toomas Hendrik Ilveselt.
    30. mai 35-aastasena suri isamaaliste laulude autorina tuntuks saanud helilooja Alo Mattiisen.
    7. juuni Tallinnas avati kunagise Rotermanni tehase soolalaos arhitektuuri- ja kunstikeskus.
    8.–9. juuli USA esimene leedi Hillary Clinton külaskäigul Tallinnas.
    8.–11. august Tallinnas toimusid VII ESTO päevad.
    20. september Kokku tuli Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev 374-liikmeline valimiskogu. Esimeses hääletamisvoorus konkureerisid 5 presidendikandidaati: T. Kelam, L. Meri, Siiri Oviir, A. Rüütel ja Enn Tõugu. Ükski nendest ei saanud vajalikku häälteenamust. Hääletamise teises voorus sai L. Meri 196 ja A. Rüütel 126 häält. Sellega oli L. Meri valitud Eesti Vabariigi presidendiks. 7. oktoobril andis ta Riigikogu ees vande ja alustas oma teist, viis aastat kestvat ametiaega.
    11. oktoober Jõgevamaal Palal sai metsaveoki ja koolibussi kokkupõrkel surma 8 ja raskelt vigastada 9 õpilast. Hukkunute matusepäev, 16. oktoober, oli üleriigiline leinapäev.
    20. oktoober Kohalike omavalitsuste volikogu valimistel osales 52,1% hääleõiguslikest kodanikest. Erakondadest oli edukaim Reformierakond.
    13. detsember Tartus toimus Eesti kultuurikongress, et arutada lähiaastate riiklikku kultuuripoliitikat.
    1997
    25. veebruar Peaminister T. Vähi esitas tagasiastumisavalduse. Vähemusvalitsuse moodustas Mart Siimann. Uus valitsus andis 17. märtsil Riigikogu ees ametivande ja alustas tegevust.
    18. märts Riigikogu seadustas koolides riiklikud lõpueksamid.
    1. mai Jõustus Eesti-Soome viisavabaduse kokkulepe.
    15. juuni Ilmus Jaan Krossi „Kogutud teoste” esimene köide. Aastaiks 1997–2001 planeeritud sari koosneb 21 köitest.
    23.august Võrus Tamula järvel toimus esimene järvemuusika kontsert. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eri Klasi dirigeerimisel esitas Händeli "Veemuusika” ja "Kuningliku tulevärgimuusika”. Kuulajaid oli üle 20 000.
    11.september Õpperetkel Suur-Pakri saarelt mandrile uppus Kurkse väinas 14 kaitseväelast. Selle tragöödia tõttu esitasid kaitseminister Andrus Öövel ja kaitseväe juhataja Johannes Kert 16. septembril tagasiastumisavalduse. Mõlemad jäid siiski ametisse.
    4.detsember Tallinna vanalinn kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse.
    1998
    16. jaanuar Washingtonis kirjutasid USA president ja Balti riikide presidendid alla USA-Balti partnerlushartale.
    26. veebruar Eesti president L. Meri tegi Londonis visiidi kuninganna Elizabeth Il-le ja peaminister Tony Blairile.
    18. märts Riigikogu otsustas kaotada Eestis surmanuhtluse.
    30. märts Brüsselis algasid läbirääkimised Euroopa Liidu kandidaatriikidega, sh Eestiga.
    1. juuli Lääne ultralühilainele ülemineku tõttu muutusid Nõukogude-aegsed raadioaparaadid kasutamiskõlbmatuks.
    13. juuli Eesti Panga kinnitusega jõustus Hansapanga ja Hoiupanga ning Ühispanga ja Tallinna Panga ühinemine. Eesti panganduse tipus on sealtpeale kaks suurt panka – Hansapank ja Ühispank, mõlemad küll Rootsi suurpankade kontrolli all. Aastail 1992–98 lõpetas Eestis tegevuse 43 panka.
    1. september Tartus Riiamäel avati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.
    15. november Läti president Guntis Ulmanis avas Cēsises Võnnu lahingu mälestussamba.
    31. detsember Eesti krooni väärtus seostati ka euroga (1 EUR = 15,6466 EEK).
    1999
    1. jaanuar Tartus alustas tegevust Rahvusarhiiv, mille koosseisu kuuluvad kõik Eesti riiklikud arhiivid: Ajalooarhiiv, Riigiarhiiv ja Filmiarhiiv (kaks viimast Tallinnas).
    5. jaanuar Otepääl toimus esimest korda Eestis korraldatav murdmaasuusatamise maailmakarika üks etappidest.
    25. veebruar Riigikogu VIII koosseisu viimane istung. Nelja aasta jooksul vormistati 756 õigusakti; volitused valitsuse moodustamiseks anti neljale peaministrikandidaadile; lühim istung oli 19. septembril 1996 (4 minutit).
    7. märts Riigikogu IX koosseisu valimistel osales 57,4% hääleõiguslikest kodanikest. Edukaim oli Keskerakond, kes sai 23,4% häältest (28 kohta), järgnesid Isamaaliit ja Reformierakond (kumbki 18), Mõõdukad (17), Koonderakond ja Maarahva Erakond (kumbki 7) ning Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (6). Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad moodustasid kolmikliidu, saades nii Riigikogus arvulise ülekaalu. Riigikogu uus koosseis tuli kokku 18. märtsil ja valis esimeheks T. Savi.
    19. märts President tegi M. Laarile ettepaneku valitsuse moodustamiseks. 25. märtsil andis uus valitsus Riigikogu ees ametivande ja alustas tegevust.
    21. märts Tallinnas pühitseti ametisse Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus.
    1. aprill Tallinnas valmis Eesti suurim büroohoone – Ühispanga peakontor.
    2.–4. juuli  Tallinnas toimus XXIII üldlaulupidu ja XVI üldtantsupidu.
    17. oktoober Kohalike omavalitsuste volikogude valimisel osales 49,4% hääleõiguslikest kodanikest. Tallinnas võitis enim hääli Keskerakond, Tartus Reformierakond, kogu Eestis olid edukad valitsusliidu erakonnad.
    13. november Eesti sai Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks.
    2000
    3. veebruar Venemaa välisministeerium teatas, et Venemaa peab 1920. aastal Eestiga sõlmitud Tartu rahulepingu ametlikult lõpetatuks ja kehtetuks.
    31. märts Rahva- ja eluruumide loendus. Rahvaloenduse andmeil elas Eesti alaliselt 1 370 052 inimest, kellest 17 797 viibis ajutiselt välisriikides; eestlasi oli 930 219 (67,9%), venelasi 351 178 (25,6%), ukrainlasi 29 012, valgevenelasi 17 241, soomlasi 11 837, tatarlasi 2582, lätlasi 2330, poolakaid 2193, juute 2145, leedulasi 2116, sakslasi 1870 ja muid rahvusi 9410, 7919 rahvus oli teadmata. Võrreldes 1989. aasta rahvaloendusega oli eestlaste üldarv väljarände ja negatiivse iibe tõttu 33 062 inimese võrra vähenenud, kuid suhtarv suurenenud.
    23. aprill Algas Eesti raamatuaasta, millega tähistati 475 aasta möödumist esimese teadaoleva eestikeelse tekstiga raamatu trükkimisest.
    17.–18. juuni Eesti-Soome ühislaulupeo kontserdid Tallinnas ja Helsingis.
    29. juuni ÜRO inimarengu aruande järgi oli Eesti maailma riikide seas 46. kohal, olles seega jõudnud arenenud riikide hulka.
    7.–13. august Tartus toimus IX rahvusvaheline fennougristika kongress.
    8. august Valitsus ja riigikantselei alustasid tööd uues residentsis –Toompeal Stenbocki majas.
    28. september XXVII olümpiamängudel Sydneys võitis Erki Nool kümnevõistluses kuldmedali.
    26.–30. oktoober Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos I külaskäigul Eestis.
    21. november Tallinna sadamasse jõudis Taanilt kingituseks saadud Eesti sõjalaevastiku uus lipulaev Admiral Pitka.
    30. november Pandi nurgakivi Tapa sõjaväelinnakule.
    november Ilmus Andrus Kivirähki romaan „Rehepapp ehk november”, mille põhjal valmis peatselt ka teatrilavastus.
    2001
    1. veebruar Tallinnas avati 110 m kõrgune ja 25-korruseline Radisson SAS Hotell.
    6. märts Valitsuse otsusega loodi Eesti Geenivaramu.
    11. märts Tallinnas avati Coca-Cola Plaza - Põhjamaade moodsaim kobarkino.
    19. märts Tallinna sadamasse jõudis tagasi 16. oktoobril 1999 ümbermaailmareisi alustanud jahtlaev Lennuk (kapten Mart Saarso). Ühe aasta, 5 kuu ja 3 päeva jooksul läbiti 37 963 meremiili ning viibiti 25 riigi 36 sadamas.
    12. mai Eesti lauljad Dave Benton ja Tanel Padar saavutasid Kopenhaagenis 46. Eurovision'i lauluvõistlusel lauluga „Everybody” esikoha.
    31. mai Tartus avati Jaan Tõnissoni mälestussammas.
    2. juuli Haridusministeerium hakkas tegutsema Tartus.
    16.–17. juuli Eestit tabanud keeristormid ja äikesehood nõudsid kaks inimelu ning laastasid kümnete hektarite kaupa metsi; eriti räsis torm Lääne-Virumaad.
    31. august Tartu Linnamuuseum avas külastajatele uksed Narva maanteel uutes ruumides. Kuu aega hiljem, 1. oktoobril, said Tartus Rüütli tänaval kunagises postimajas uued ruumid ka Eesti Spordimuuseum ja Eesti Postimuuseum. Avati ka Tartu veekeskus (Aura Keskus).
    11. september Maailma vapustasid New Yorki ja Washingtoni tabanud terrorirünnakud. Eestis avaldati kaastunnet leinalippude, leinaseisaku ning Tallinna Püha Vaimu kirikus peetud eesti- ja ingliskeelse jumalateenistusega.
    12. september Riigikogu võttis vastu pensionireformi ehk kohustusliku kogumispensioni seaduse.
    21. september Presidendivalimiste lõpuleviimiseks tuli kokku 366-liikmeline valimiskogu. Esimeses hääletusvoorus sai A. Rüütel 114, T. Savi 90, Peeter Tulviste 89 ja Peeter Kreitzberg 72 häält; teises voorus A. Rüütel 186 ja T. Savi 155 häält. Valituks osutus A. Rüütel, kes 8. oktoobril andis Riigikogu ees ametivande ning hakkas täitma riigipea ülesandeid.
    september–oktoober Metanoolimürgitusse suri 68 inimest.
    29. oktoober Erastamisagentuur lõpetas oma tegevuse.
    31. detsember Julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) mandaat Eestis lõpetati.
    2002
    8. jaanuar Valitsus teatas otsusest lõpetada läbirääkimised Narva Elektrijaamade aktsiate müügi küsimuses USA firmaga NRG Energy. Valitsuskoalitsiooni lagunemise tõttu esitas peaminister M. Laar lahkumisavalduse. Keskerakonna ja Reformierakonna sõlmitud koalitsioonilepingu alusel sai uueks peaministriks S. Kallas, kelle juhitud valitsus astus ametisse 28. jaanuaril; välisministriks sai Kristiina Ojuland.
    12. veebruar Salt Lake City taliolümpiamängudel võitis Andrus Veerpalu murdmaasuusatamise 15 km klassikadistantsil kuldmedali, 24. veebruaril sai ta 50 km suusatamises hõbemedali.
    17. aprill Siseministeerium registreeris Moskva Patriarhaadile alluva Eesti Õigeusu Kiriku ja selle koguduste põhikirjad, püüdes sellega lõpetada aastaid kestnud tüli kahe õigeusu kiriku vahel.
    3. mai Tähistati Tartu ülikooli asutamise 370. ja taasavamise 200. aastapäeva - Academia Gustaviana 370 ja Kaiserliche Universität Dorpat 200. Tartu ülikoolis oli 15 840 üliõpilast (sh 384 välismaalast), 1234 õppejõudu ja teadurit ning 11 teaduskonda ja 5 kolledžit.
    29. mai Varahommikul põles Tallinnas Püha Vaimu kiriku torn.
    12.-13. juuni Hiina president Jiang Zemin külaskäigul Tallinnas .
    7. september Baltisakslased tähistasid Tallinnas Eestimaa rüütelkonna 750. aastapäeva.
    20. oktoober Linna- ja vallavolikogude valimistel osales 52,4% hääleõiguslikest kodanikest; 25,8% hääletanutest toetas Keskerakonna kandidaate.
    30. oktoober Tallinnas ja Helsingis toimus samal ajal Albert Kivikase romaani ainetel loodud mängufilmi „Nimed marmortahvlil” (režissöör Elmo Nüganen) esilinastus. Aasta lõpuks oli seda filmi Tallinna, Tartu ja Pärnu kinodes piletimüügi andmetel käinud vaatamas 136 171 inimest.
    21. november Eesti sai ametliku kutse NATO-ga liitumise läbirääkimistele.
    9. detsember Brüsselis lõppesid edukalt läbirääkimised Eesti ühinemiseks Euroopa Liiduga.
    2003
    2. märts Riigikogu X koosseisu valimistel osales 58,2% hääleõiguslikest kodanikest. Keskerakonna poolt hääletas 25,4% (28 kohta), Res Publica poolt 24,6% (samuti 28 kohta); järgnesid Reformierakond (19), Rahvaliit (13), Isamaaliit (7) ja Mõõdukad (6). Läbirääkimiste tulemusena loodi Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioon. Riigikogu uus koosseis alustas tööd 31. märtsil ja valis esimeheks Ene Ergma.
    20. märts USA ja Suurbritannia väed alustasid sõda Iraagis Saddam Husayni režiimi kukutamiseks. 20. juunil läkitati sõjapiirkonda ka esimene Eesti sõjaväelaste üksus.
    10. aprill Uus valitsus eesotsas Juhan Partsiga andis Riigikogu ees vande ja alustas tegevust.
    22. mai Eestlastest esimesena tõusis Alar Sikk maailma kõrgeima mäe, Džomolungma (Mount Everesti) tippu.
    27. juuni Tänu väliseestlase Olga Kistler-Ritso 35 miljoni krooni suurusele annetusele sai võimalikuks Tallinnas Okupatsioonide Muuseumi avamine.
    14. september Rahvahääletusel Eesti Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses osales 64,06% valimisõiguslikest kodanikest; ühinemise ja põhiseaduse täiendamise poolt hääletas 66,83%, vastu 33,17%.
    25.–29. september Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II külaskäigul Eestis.
    20.oktoober 38 partei, organisatsiooni ja ühenduse esindajad kirjutasid Estonia teatrisaalis alla presidendi soovitatud ühiskondlikule leppele, mille eesmärk on arendada kodanikuühiskonda.
    7. november UNESCO kandis Kihnu kultuuriruumi ning Balti riikide laulu- ja tantsupeo traditsiooni maailma vaimse ja suulise pärandi nimistusse.
    2004
    1. jaanuar Politseiaparaadi reorganiseerimine: senise 17 prefektuuri asemele 4. Edaspidi toimusid samasugused ümberkorraldused ka kohtute, maksu- ja tolliameti, prokuratuuri ja häirekeskuse struktuuris.
    4. veebruar Tallinna jõudsid tagasi Eesti autosõitjad, nn veerevad eestlased (Rolling Estonians), kes pooleteise aasta jooksul tegid maakerale ringi peale, läbides 68 riiki (kokku 177 300 km). Kogu marsruudi sõitsid läbi kaks meest – Tiit Pruuli ja Raido Rüütel –, teised meeskonnaliikmed vaheldusid.
    27. veebruar Ameerika Hääle viimane eestikeelne raadiosaade.
    29. märts Eesti sai koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveeniaga NATO liikmesriigiks. Balti riikide õhuruumi hakkasid turvama NATO sõjalennukid, esimesena Belgia omad.
    1. mai Eesti sai koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungariga Euroopa Liidu liikmesriigiks.
    13. juuni Euroopa Parlamendi valimistel osales Eestis 26,7% hääleõiguslikest kodanikest. Kõige suurema toetuse said sotsiaaldemokraadid (36,8% häältest ja 3 mandaati). Keskerakond, Reformierakond ja Isamaaliit said igaüks ühe koha.
    20. august Lihulas avati mälestusmärk aastail 1940–45 bolševismi vastu ja Eesti Vabariigi eest võidelnud Eesti sõjameestele. Peaminister J. Partsi korraldusel võeti Saksa mundris sõjamehe kuju 2. septembril õhtupimeduse varjus ja politsei kaitse all maha.
    6. oktoober Bioloogiadoktor Richard Villems valiti Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks.
    29. oktoober Koos teiste Euroopa Liidu liidritega kirjutasid J. Parts ja K. Ojuland Roomas alla Euroopa Liidu põhiseaduse lepingule. See pidi jõustuma pärast kõigi 25 liikmesriigi heakskiitmist, kuid Prantsusmaa ja Hollandi rahvahääletuse tulemused blokeerisid lepingu jõustumise. 
    18. november Euroopa Parlament kinnitas ametisse José Manuel Barroso juhitud Euroopa Komisjoni uue koosseisu, selle üheks asepresidendiks sai S. Kallas.
    24. november Kirikukogu valis EELK peapiiskopiks senise Pärnu praosti Andres Põderi, kelle ametisseõnnistamine toimus 2. veebruaril 2005.
    detsember Eesti euromündi kujundusvõistluse võitis Lembit Lõhmus; tema kujundatud müntide ühel küljel on Eesti kaardi kontuur.
    2005
    1. jaanuar Statistikaameti andmeil oli Eesti rahvaarv 1 347 510, neist eestlasi oli 922 989 ehk 68,5% rahvastikust; Eestis elas inimesi 123 rahvusest. Algas kunstiaasta.
    9. jaanuar Torm ujutas üle ligikaudu veerandi Pärnu ja Haapsalu linnast ning tekitas suurt kahju kogu lääne- ja põhjarannikule.
    20. jaanuar Moskva patriarhi Aleksius II korraldamisel toimus Kremlis Venemaa presidendi V. Putini ja Eesti presidendi A. Rüütli kohtumine.
    12. aprill Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu vahel kirjutati alla koalitsioonileping. Järgmisel päeval andis Andrus Ansipi juhitav valitsus Riigikogu ees vande ja asus ametisse, välisministriks sai Urmas Paet.
    23. aprill Indrek Neivelt lahkus Hansapanga juhatuse esimehe kohalt.
    7. mai USA president G. W. Bushi külaskäik Riiga, kus ta kohtus Läti, Leedu ja Eesti presidendiga.
    9. mai Maailma liidrid tähistasid Moskvas II maailmasõja Euroopa-lahingute lõppemise 60. aastapäeva. Eesti ja Leedu president ei osalenud, sest sõja lõpp tähendas Balti riikidele uue okupatsiooni algust.
    15. mai Tallinna Ülikooli ametlik avamine.
    18. mai U. Paet ja Sergei Lavrov kirjutasid Moskvas alla Eesti-Vene maa- ja merepiiri lepingule, mis suures osas fikseerib a-st 1945 eksisteeriva piirijoone. Lepingut kritiseerisid teravalt opositsioonierakonnad; 20. juunil ratifitseeris Riigikogu lepingud, lisades tekstile Tartu rahulepingut nimetava sissejuhatuse. Venemaa võttis seepeale oma allkirja lepingult tagasi.
    20. mai Kümme aastat tagasi erastamisväärtpaberite (EVP-de) tagasiostmiseks ja nende hinna stabiliseerimiseks loodud Hüvitusfond lõpetas tegevuse.
    29. juuni Saksa ja Eesti vaimulikud pühitsesid sisse kahe maa ühisel jõul varemetest üles ehitatud Tartu Jaani kiriku, mis oli hävinud sõjatulekahjus 1944. aasta augustis.
    30. juuni Väikeaktsionäride valduses olnud aktsiate kokkuostmise lõppemisega sai Swedbankrist Hansapanga ainuomanik.
    1. juuli Viljandi Kultuuriakadeemia ühines Tartu Ülikooliga.
    10. august Naissaare lähedal toimunud kopteriõnnetuses hukkusid kõik 14 pardal olnud inimest.
    10. september Pühitseti ametisse Eesti roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan.
    16. oktoober Linna- ja vallavolikogude valimistel osales 47,07% hääleõiguslikest kodanikest. Keskerakond sai Tallinna Linnavolikogus absoluutse enamuse ja moodustas üksinda linnavalitsuse. 15. novembril valiti linnapeaks Jüri Ratas.
    2006
    1. jaanuar Algas teatriaasta, mis oli pühendatud 100 aasta möödumisele kutselise teatri loomisest Tartus ja Tallinnas.
    3. veebruar Tallinnas suri viimane Eesti Vabadussõja veteran Ants Ilus.
    12. veebruar Torino taliolümpiamängudel võitis Kristina Šmigun murdmaasuusatamise suusavahetusega 7,5 + 7,5 km sõidus kuldmedali, 16. veebruaril sai ta ka murdmaasuusatamise 10 km klassika sõidus kuldmedali. 17. veebruaril võitis Andrus Veerpalu 10 km murdmaasuusatamise klassika sõidus kuldmedali.
    17. veebruar Tallinnas Kadriorus avati Eesti Kunstimuuseumi uus hoone (KUMU).
    27. veebruar Balti riikide peaministrid kirjutasid Trakai linnuses alla Ignalina tuumaelektrijaama projekteerimise ja ehitamise koostöö ühisavaldusele.
    8. märts Eesti maapõuest kaevati välja miljardes tonn põlevkivi (kaevandatakse a-st 1916).
    14. märts Tallinnas suri president L. Meri; matusetalitus toimus 26. märtsil Kaarli kirikus, hüvastijätutseremoonia Kadrioru lossi ees ja muldasängitamine Metsakalmistul.
    23. märts Riigikogu esimeheks valiti Toomas Varek.
    kevad  254 Eesti sõjaväelast välismissioonidel: Kosovos 89, Afganistanis 90, Iraagis 40, Bosnias ja Hertsegoviinas 33 ja ÜRO käsutuses 2.
    9.mai Riigikogu ratifitseeris Euroopa põhiseadusliku leppe.
    5.–6. juuni  Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud haridusasutus Gustav Adolfi Gümnaasium, mis kuulub viie vanima ja siiani tegutseva Euroopa gümnaasiumi hulka, tähistas 375. aastapäeva; juubeliüritused toimusid ka 3.–6. novembril.
    23. juuni Võidupüha tähistamiseks toimus Saaremaa uue sadama reidil Eesti esimene mereparaad. Osales 9 NATO liikmesriigist 19 laeva.
    28. juuni Venemaa president V. Putin kutsus Eestis ja Lätis elavaid venelasi Venemaale naasma. Eesti venelased eelistasid jääda kõrgema elatustasemega ning läänega tihedamates sidemetes olevasse Eestisse.
    1. august Jõustus Euroopa Liidu kodanike uus seadus, mis lihtsustab kodanike ja nende perekonnaliikmete asumist Eestisse ja annab neile Eestis viibides võrreldes teiste välismaalastega suuremad õigused ja kaitse väljasaatmise korral.
    28.–29. august      Vabariigi presidendi valimised Riigikogus jäid tulemusteta. Esimeses hääletusvoorus sai E. Ergma küll 65 ja teises T. H. Ilves 64 saadiku toetuse, kuid sellest ei piisanud. Jällegi kandus protseduur valimiskogusse.
    16.–24. september Estonia teater tähistas 100. sünnipäeva esindusliku festivaliga.
    23. september Kokku tuli 345-liikmeline valimiskogu. Uus vabariigi president selgus esimeses hääletusvoorus. T. H. Ilves sai 174 ja A. Rüütel 162 valijamehe toetuse. 9. oktoobril andis T. H. Ilves Riigikogu ees ametivande ning hakkas täitma presidendi ülesandeid.
    14. oktoober Esimese eestikeelse keskkooli, praeguse Miina Härma Gümnaasiumi 100. aastapäeva tähistamine.
    17. oktoober Kauaoodatud maagaas jõudis Pärnusse.
    19.–20. oktoober   Suurbritannia kuninganna Elizabeth II ja Edinburghi hertsog prints Philip külaskäigul Tallinnas.
    20. oktoober Avati 83 km ulatuses renoveeritud Jõhvi-Tartu-Valga maantee.
    6. november Vilniuses kohtusid Eesti president T. H. Ilves, Läti president Vaira Vïke-Freiberga, Leedu president Valdas Adamkus ja Poola president Lech Kaczyński.
    17. november Majandus- ja kommunikatsiooniminister E. Savisaar ja Eesti Raudtee enamusaktsiate omaniku Baltic Rail Service'i esindajad kirjutasid alla dokumentidele Eesti Raudtee erastamislepingu lõpetamise ja raudtee enamusaktsiate tagasiostmise kohta 2,35 miljardi krooni eest. Riigikogu kiitis 6. detsembril need dokumendid heaks.
    22.–24.  november Eesti presidendi T. H. Ilvese visiit Gruusiasse. Eesti toetab aktiivselt Gruusia arengut, Gruusia presidendi nõunikuna on töötanud suvest saadik M. Laar. 19. detsembril avati Thbilisis Eesti saatkond.
    25. november Asutati erakond Eestimaa Rohelised.
    27.–28. november  USA presidendi G. W. Bushi ja välisminister Condoleezza Rice'i visiit Tallinna. G. W. Bush kohtus Eesti juhtidega ning andis koos T. H. Ilvesega pressikonverentsi. Tallinnast suundus G. W. Bush Riiga, kus 28. novembril toimus NATO tippnõupidamine.
    4. detsember Avatseremooniatega Harkus ja Espoos läks käiku Estlinki 105 km pikkune merekaabel Eesti ja Soome vahel.
    12.–13. detsember Ukraina president Viktor Juštšenko külaskäigul Tallinnas; ta kohtus  presidendi ja peaministriga ning esines kõnega Riigikogu ees. Eesti kogemused on Ukraina arengule eeskujuks.
    2007
    4. märts 897 243 hääleõiguslikust kodanikust käis XI Riigikogu valimas 555 463 (61%). 11 ülesseatud erakonna nimekirjas kandideeris 968 inimest, üksikkandidaate oli 7. Enim hääli said Reformierakond (27,8%) ja Keskerakond (24,1%). Riigikokku pääses 6 erakonda: Keskerakond, Reformierakond, Rahvaliit, Rohelised, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
    16. märts Eesti entsüklopeedia 15. köite ilmumisega jõudis lõpule 22 aastat kestnud töö kolmanda eestikeelse üldentsüklopeedia koostamisel.
    26.–28. aprill Tallinnas toimusid tänavarahutused (nn aprillisündmused), mille põhjuseks oli sõjahaudade seadusest tulenenud valitsuse kava teisaldada Kaarli pst 13 haljasalale 1945. aastal maetud sõdurite säilmed Kaitseväe kalmistule. Tallinnas sai rüüstamiste, põletamiste ja füüsiliste konfliktide ajal Tatari tänaval surma Mustveest pärit Vene Föderatsiooni kodanik Dmitri Ganin. „Pronkssõduri sündmustega" toimusid rahutused ka Jõhvis, Kohtla-Järvel jm.
    30. aprill Aprillirahutustega seoses oli vahistatud 921 inimest.
    mai algus Kaitseministeeriumi otsesed kulutused Tõnismäe monumendi ümberpaigutamiseks, taaspüstitamiseks, säilmete väljakaevamiseks ja nende tuvastamiseks, ümbruse haljastamiseks jms olid 12,9 miljonit krooni. EV kogukulutused olid 92 miljonit krooni.
    3. juuli Tõnismäelt arheoloogilistel kaevamistel leitud 8 Nõukogude sõduri ilmed maeti ümber Kaitseväe kalmistule, ülejäänud 4 säilmed anti üle lähisugulastele. Vene saatkond ümbermatmisel ei osalenud.
    28. august Kaitseministeerium avalikustas Vabadussõja võidusamba võistluse paremate tööde autorid; esikoha ja 250 000 krooni suuruse auhinna said töö eest „Libertas” Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi.
    7. september Veiko Õunpuu film „Sügisball” võitis maineka Venezia filmifestivali kõrvalvõistlusprogrammi „Horisondid” peaauhinna (20 000 eurot).
    16. september Eesti Televisioonis algas Mati Talviku 40-osaline autorisaade „Eesti aja lood”.
    27.–30. september Göteborgi raamatumess, peateemaks Eesti - suurim kultuuriprojekt väljaspool kodumaad.
    28. november Möödus 90 aastat Eesti Maanõukogu otsusest kuulutada end Eesti territooriumil kõrgeima võimu kandjaks; kogu Eestis toimusid Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta avaüritused. Tallinnas Estonia teatris etendus Margus Kasterpalu ja Jaanus Rohumaa asjakohane lavateos.