Umberto Eco [e:ko] (5. I 1932 Alessandria, Itaalia – 19. II 2016 Milano), itaalia semiootik ja kirjanik, Tartu Ülikooli audoktor (1996).

Olnud 1956–64 Torino, 1966–69 Firenze, 1964–65 ja 1969–71 Milano ning aastast 1971 Bologna ülikooli professor, aastast 2008 emeriitprofessor.

Alustas keskaja esteetika uurijana, seejärel on avaldanud põhjapanevaid üldistavaid käsitlusi kirjandusteooria, semiootika („Puuduv struktuur”, „Sissejuhatus semiootikasse”), massikommunikatsiooniõpetuse ja massikultuuri alalt (eesti keeles artiklite kogumik „Reis hüperreaalsusse”, 1998). Tuginedes oma nägemusele teabe funktsioneerimisest ühiskonnas, on kirjutanud allegooriasugemelisi seiklusliku süžeega menuromaane. Koostanud antoloogiaid („Ilu ajalugu”, 2004, e k 2006 ja „Inetuse ajalugu”, 2007, e k 2008).

romaanid

• Roosi nimi (1980, e k 1997, ²2005)
• Foucault' pendel (1988, e k 2014)
• Eilse päeva saar (1994, e k 2003)
• Baudolino (2000, e k 2003; Vahemere riikide Mediterraneo kirjanduspreemia)
• Kuninganna Loana müstiline leek (2004)
• Praha kalmistu (2010)
• Numero Zero (2015)

teoreetilisi käsitlusi

• Diario minimo (1963, e k 2006)
• La struttura assente (1968)
• Trattato di semiotica generale (1975, ingl. k. A theory of semiotics, 1976)
• Lector in fabula (1979, e k 2005)
• The role of the reader. Explorations in the semiotics of texts (1979)
• Semiotica e filosofia del lingguagio (1984)
• Semiotics and the philosophy of language (1984)
• Six Walks in the Fictional Woods (1994, ek 2009)

EE 13, 1999; muudetud 2016