Nikolai Dilaktorski (26. XII 1902 Totma Vologda kubermang – 9. IV 1983 Tallinn), vene rahvusest geoloog-mineraloog ja tehnikateadlane, geoloogiamineraloogiadoktor (1951, Leningrad), professor (1954). Lõpetas 1929 Herzeni-nimelise Leningradi Riikliku Pedagoogilise Instituudi loodusteaduskonna. Töötas 1930–42 samas assistendi, dotsendi, professori kohusetäitja ja geoloogiakateedri juhatajana, 1942–47 töötas Põhja-Kaukaasias ja Harkivi oblastis koolidirektori, instituudi ja laborijuhatajana. Tuli seejärel Eestisse, oli 1947–50 ENSV Teaduste Akadeemia (TA) Geoloogia Instituudi vanemteadur, 1950–63 ENSV TA Tööstusprobleemide Instituudi ning ENSV TA Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi sektorijuhataja. 1963–82 Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi ehitusmaterjalide osakonna juhataja ning vanemteadur-konsultant. Uurimusi mineraloogia, eksperimentaal-petrograafia,  Eesti savileiukohtade ja nende tööstuslikku kasutamise ning põlevkivituhksideainete omaduste alalt. ENSV teeneline teadlane (1965). ENSV riiklik preemia 1965. 

Tema poeg Stanislav Dilaktorski (3. VI 1934 Leningrad) on olnud Eesti parimaid võrkpallureid (tuli 1968 Tallinna Kalevi meeskonnas NSV Liidu meistriks).

Töid

• К вопросу о термических свойствах глин Эстонской ССР. – Вопросы петрографии и минералогии 2 (1953)
• К вопросу о строения керогена. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Füüsika. Matemaatika. Tehnika 9 (1960) 2

Kirjandus

• Eesti geoloogia: biograafiline teatmik. Tallinn, 1995, lk 17
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000, lk 198

EE 14, 2000; ETBL, 2000 (H. Nestor)