William Dampier [dämpjə^r] (juuni 1652 East Coker, Somerset – märts 1715 London), Inglise seikleja, mereröövel ja meresõitja. Merele siirdus 1669. Võttis Briti sõjalaevastiku lipulaeval osa kolmandast Inglise-Hollandi sõjast (1672–74), kus sai haavata. Pärast sõda siirdus Lääne-lndiasse ning tegutses aastast 1678 mereröövlina peamiselt Campeche ja Mehhiko lahes (läbis muuhulgas mitu korda Panama maakitsuse). Sooritas seigeldes ja röövides kolm ümbermaailmareisi: sõitis laeval Revenge 1683 ümber Hoorni neeme, ründas Peruu ja Panama sadamalinnu, jõudis 1688 Austraalia kirderannikule ja 1691 tagasi Inglismaale. 1699 saatis Briti Admiraliteet ta Austraaliat uurima (laeval Roebuck – see jooksis 1701 Saint Helena saare lähedal karile; meeskond päästeti). 1702–07 sooritas kaaperretke Lõunamerele, 1708–11 oli Woodes Rogersi (1679–1732) ümbermaailmareisil kaaperlaeva Duchess tüürimees. Reiside ajal avastati Uus-Britannia jt väiksemaid saari (sh temanimeline saarestik), uuriti ja osaliselt kaardistati Austraalia läänerannikut, Uus-Guinead jm ning tehti mitmesuguseid teaduslikke vaatlusi (mille eest Dampier valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks). Dampier päästis merehädast Šoti meremehe Alexander Selkirki (1676–1721), kes on saanud prototüübiks Daniel Defoe romaani tegelasele (Robinson Crusoe).

Dampieri nime kannab kuus geograafilist objekti (sh linn ja poolsaar Austraalias ning väin Okeaanias).

MerLe, 1996; muudetud 2011