August Michael von Bulmerincq [-nk] (31. VII 1822 Riia –18. VIII 1890 Stuttgart, maetud Heidelbergi), baltisaksa õigusteadlane, õigusteaduse doktor (1856, Tartu). Õppis 1841–45 Tartu ülikoolis (TÜ), täiendas end Königsbergis, Berliinis, Bonnis ja Heidelbergis. Töötas 1848–53 Riias, oli 1854–75 TÜ riigi ja rahvusvahelise õiguse ning poliitika õppejõud (aastast 1856 professor), ühtlasi mitu korda dekaan ja 1867–70 prorektor. Pani TÜ-s aluse tänapäeva rahvusvahelise õiguse käsitlemisele, lähtudes oma teosest „Rahvusvahelise õiguse süstemaatika...” („Die Systematic des Völkerrechts von Hugo Grotius bis auf Gegenwart”, Dorpat, 1858). Kritiseeris selles varasemaid rahvusvahelise õiguse süsteeme, äratades üldist tähelepanu. Kuigi tema süsteemi ei kiidetud täielikult heaks, kiirendas see tänapäeva süsteemi teket. Asutas 1863 põllumajandusliku nädalakirja Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbefleiß und Handel (ilmus 1863–1915, oli Eesti ja Läti ala põllumajanduse, eriti suurpõllunduse ja karjanduse arengus tähtis) ja oli 1863–65 koos Carl Georg Franz Hehniga selle toimetaja. Oli ka ajakirja Baltische Monatsschrift kaastöötaja. Pärast emeriteerumist (1875) elas Wiesbadenis ja Heidelbergis. Rahvusvahelise Õiguse Instituudi (Institut du Droit International) asutajaid ja 1887 selle president.

Töid

• Praxis, Theorie und Codification des Völkerrechts (1874)
• Handbuch des Völkerrechts (1884)

Kirjandus

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000

EE 14, 2000; ETeadBL, 2000 (K. Siilivask)