Aserbaidžaani relvajõudude vapp

Aserbaidžaani relvajõud komplekteeritakse üldise sõjaväekohustuse alusel ja vabatahtlikest, ajateenistuse pikkus on 18 kuud (üliõpilastele 12 kuud). Ülemjuhataja on president, relvajõud alluvad sõjaväelasest kaitseministrile, vahetu juht on kindralstaabi ülem.

Relvajõud koosnevad maa- ja mereväest ning õhu- ja õhukaitsejõududest. Sõjaväestatud üksused on Rahvuskaart, siseväed ja piirivalve, mis lähevad relvajõudude juhtimisstruktuuri erilolukorras.

Aserbaidžaani vabariigi relvajõud moodustati 1918, taasasutati 9. X 1991.

1999. aastast on Aserbaidžaani üksused osalenud rahvusvahelistel operatsioonidel Afganistanis (ISAF), Iraagis ning Serbias ja Montenegros (KFOR).

1994 ühines Aserbaidžaan NATP Partnerlus rahu nimel programmiga, 2005 liitus Aserbaidžaan NATO partnerluse individuaalse tegevuskavaga (IPAP).

1992 ühines Aserbaidžaan Euroopa tavarelvastuse lepinguga, mille kohaselt relvastust vähendatakse.

Aserbaidžaani kaitseministerium osaleb SRÜ kaitsealases koostöös.

Aserbaidžaan on sõlminud kahepllosed sõjalise koostöö kokkulepped 34 riigiga.

Maajõud

Maaväes on 6 armeekorpust, ühtekokku on neis 20 motolaskurbrigaadi, 2 mägijalaväebrigaadi, 1 aeromobiilne brigaad, 1 suurtükiväebrigaad ja 1 suurtükiväe-raketibrigaad. Raskerelvade arv on seotud Euroopa tavarelvastuse piiramise lepinguga, mille järgi võib Aserbaidžaanil olla kuni 220 tanki, 220 raskerelvastusega jalaväe-lahingumasinat (ei hõlma sisejulgeolekut tagavatele organisatsioonidele kuuluvaid masinaid) ja 280 suurtükki. 2007–08 täiendas Aserbaidžaan oluliselt suurtükiväe relvastust, uute relvade hulgas on liikurhaubitsad 2S3 Akatsija (152 mm) ja 2S7 Pion (203 mm), reaktiivmiinipildujad Uragan, Smertš ja Grad LAR ning ballistilised raketid Totška.

Õhu- ja õhukaitsejõudud

Õhujõudude suurus on 8000 meest. Peale lennuväe hõlmavad õhujõud ka maapealseid õhutõrjeüksusi.

Aserbaidžaanil on 48 hävituslennukit MiG-29 ja 31 MiG-25 ning hulk lahingulennukeid Su-17, Su-24, Su-25 ja MiG-21. Kasutusel on mõnikümmend ründekopterit Mi-24, mõningad transpordikopterid Mi-8 ja Mi-17, 12 õppelennukit L-39 ning mõni transpordilennuk. 2007–08 hangiti Iisraelist piloodita luurelennukeid Orbiter ja Aerostar.

Riigile kuulub mitu lennukompaniid, mille transpordilennukeid (Il-76) ja koptereid saab kasutada õhujõudude reservina. Bakuus tegutseb lennuväekool.

Õhutõrje hõlmab 4 raketibrigaadi, 1 raketirügemendi ja 2 raadiotehnikapataljoni. Kasutusel on õhutõrjeraketikompleksid S-300, S-200, S-125, Krug ja Osa.

Merejõud

Aserbaidžaani merejõud moodustati 1992, kui jaotati NSV Liidu Kaspia flotill. Mereväe suurus on 2500 meest. Merejõudude tuumiku moodustab laevastikubrigaad, millesse kuuluvad valve-, dessant-, miinitõrje-, pääste- ja õppelaevadivisjon. Kasutusel on 1 valvelaev, 6 valvekaatrit, 2 miinitraalerit, 3 dessantlaeva, 2 dessantkaatrit, 1 õppelaev, 3 õppekaatrit ja paarkümmend abilaeva (sh väikesed tankerid ning hüdrograafia- ja tuletõrjelaevad). Mereväebaas on Bakuus, seal asub ka kõrgem mereväekool.

Välislink

• Aserbaidžaani kaitseministeeriumi koduleht (aserbaidžaani, inglise ja vene keeles)

Loodud 2015