Armeenia mägismaa, asub Ees-Aasias Türgis, Iraanis ja Armeenias; 400 000 km². See koosneb 2000–2500 m kõrgustest vulkaanilistest lavamaadest (Džavahheti, Karabahhi, Karsi jmt; seal on kustunud vulkaane, sh Ararat 5165 m, Aragats 4090 m), kurdpangasahelikest (Bingöli, Kurdistani, Zangezuri ahelik) ja tektoonilistest nõgudest (Ararati, Erzurumi, Tabrizi nõgu jmt). Kliima on lähistroopiline mandriline, sademeid orgudes 150–300 mm, mägedes 800 mm. Mägismaalt algavad Kura ja Araks, Murat (Eufrati lähtejõgi) ja Suur-Zab (Tigrise lisajõgi), sügavais nõgudes paiknevad Urmia, Sevani ja Vani järv. Rohkesti on mägisteppe ja poolkõrbeid, kõrgemal hõrendikke ja mäginiite, vähesel määral metsa (artša, mänd, pöök, tamm). Orgudes edendatakse niisutusmaaviljelust (viinamarja-, puuvilja-, puuvilla-, tubaka-, tsitrusviljakasvatus). Maavarad: vase- ja polümetallilised maagid, nefeliinsüeniit, tuff, pimss, basalt ja mineraalvesi.

EE 1, 1985