Araabia-Iisraeli sõda, Palestiina sõda, araabia riikide ja Iisraeli sõda 1948–49. 1947 NSV Liidu ja USA toetusel vastu võetud ÜRO Peaassamblee otsuse alusel kuulutati 14. V 1948 välja Iisraeli riik. ÜRO oli tühistanud Suurbritannia Palestiina-mandaadi ja otsustanud asutada kaks iseseisvat riiki: Iisraelile eraldati 14 100 km² suurune ala (umbes 56% Palestiinast), seal elas 498 000 juuti ja 497 000 araablast (palestiinlast), Palestiina Araabia riigile anti 11 100 km², seal elas 725 000 araablast ja 10 000 juuti. Pärast Iisraeli iseseisvusdeklaratsiooni avaldamist ründasid Iisraeli Egiptus, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Iisraelil õnnestus araabia riikide rünnak tagasi lüüa, ta okupeeris 6700 km² Palestiina Araabia riigile määratud alast ja Jeruusalemma lääneosa. Sealt põgenes naaberriikidesse umbes 900 000 araablast. Ülejäänud Palestiina-osa, mis oli määratud Araabia riigile, liidendati Jordaaniaga. 1949 sõlmis Iisrael Egiptusega (24. veebruaril), Liibanoniga (23. märtsil), Jordaaniaga (3. aprillil) ja Süüriaga (20. juulil) vaherahu-lepingu.

EE 1, 1985; muudetud 2014