apologeetika (kr), millegi eelarvamuslik õigustamine või ülistamine. Teoloogia valdkond, mis kaitseb ristiusu õpetust muu-usuliste või usuvastaste vastu; tekkis 2. sajandil, arenes eriti 17.–18. sajandil, kui levisid ratsionalism ja deism.

EE 1, 1985