Rändalbatross on suurim ulgumerelind

albatroslased (Diomedeidae; ingl albatrosses, vn альбатросовые), tormilinnuliste seltsi kuuluv merelindude sugukond; 22 (24) liiki. Sugukonna perekondadeks jagunemine on linnusüsteemiti erinev, kuid enamasti käsitletakse nelja perekonnana: Diomedea, Phoebastria, Phoebetria ja Thalassarche. Albatroslased on kõige ookeanilembesemad (neid ei ela vaid Jäämerel). Levila paikneb suures osas lõunapoolkeral, Vaiksel ookeanil hõlmab ka põhjapoolseid piirkondi.

Albtaroslased on suured tugevad linnud, suurim neist on rändalbatross (Diomedea exulans), kelle tiibade siruulatuseks on mõõdetud 4,5 m (tavaliselt kohtab 2,5–3,5 m siruulatusega linde). Suurem osa neist on heleda sulestikuga, kõigil on ülanokal sõõrmetorukesed. Albatroslased lendavad ja ujuvad hästi, võivad liuelda isegi tormise ilmaga, olles aktiivsed nii päeval kui ka öösel; nad on pidevalt lennul ja liiguvad laialt ringi, läbides tohutuid vahemaid. Maismaal viibivad üksnes pesitsusajal, korraldavad sellal omapäraseid mängutantse.

Suguküpseks saavad alles 5–6-aastaselt, pesitsema hakkavad veelgi hiljem; hauvad mõlemad vanalinnud, umbes 80 päeva, poegi hooldavad 8–9 kuud. Algul toidavad nad neid oma pugueritisega, hiljem vaid kord ööpäevas selgrootutega. Paljud albatroslased sigivad üle aasta ja neil on vaid üks poeg. Albatroslased napsavad toitu – peajalgseid, kalu ja muud – veepinnalt, üksikud ka sukelduvad.

Looduslikud vaenlased peaaegu puuduvad. Neid ohustab inimtegevus. Kui omaaegsed meremehed pidasid albatroslasi ümberkehastunud hukkunud meresõitjateks ja ei püüdnud neid, siis hilisemal ajal kadusid keelud ja hirmud ning albatroslasi hakati püüdma. Seda tehti erilise konksuga – nn albtrossihaagiga, millel oli söödaks soolaliha. Albatroslaste lihal on traani maitse, seetõttu toiduks kõigile ei sobi, kuid nokkadest ja lestadest valmistati suveniire. Lennuvõimetud pojad on erakordselt suured ja neist valmistati õli, selle tulemusena kahjustati paljude albtroslaste asurkondi. Tänapäeval hukkuvad tuhanded albatrossid, kui püüavad põhjaõngede konksude küljest sööta või kala võtta, nad jäävad kinni ka võrkudesse.

Pruunpugu-albatross (Diomedea amsterdamensis), atlandi rändalbatross (D. exulans dabbenena), galápagose albatross (Phoebastria irrorata) ja chathami pagualbatross (Thalassarche eremita) on maailma punase raamatu äärmiselt ohustatute kategooria nimistus (2011). Mustkulm-albatrossi (Diomedea melanophris) on eksikülalisena sattunud ka Lääne-Euroopa saartele.

EE 1, 1985; MerLe, 1996; muudetud 2011