Tagasi ETBL-i avalehele

ahter

a) elliptiline ahter, b) ristleja ahter, c) peegelahter

ahter (holl achter; ingl stern, vn корма), ka pära, laevakere tagaosa ahterpiigi vaheseinast kuni ahtertäävi ja ahtripeeglini. Laevakere talastik ja plaadistus on ahtris tugevamad. Ahtris paiknevad rool ja sõukruvid. Viimaste arvust ja rooli tüübist oleneb ahtri allveeosa ehitus, see peab tagama vee hea juurdepääsu sõukruvidele ja rooli tõhusa toime.

Ahtri pealveeosa on laiem, ta kaitseb sõukruvi ja rooli vigastuste eest sildumisel, need jäävad nn ahtrialusesse. Tavalisel ehk elliptilisel ahtril jääb pealveeosa vee kohale – ahtriialune on veest väljas. Klassikaline ristleja ahter on voolujoonelisem, ahtrialune on vees, see soodustab sõukruvi ja rooli tõhusat tööd ja suurendab laeva püstivust. Ristlejaahtri sagedaseks tänapäevaseks modifikatsiooniks on peegelahter.

Väikese süvisega jõelaevadel on kasutusel tunnelahter. See võimaldab kasutada suuremat sõukruvi ja kaitseb seda. Vanematel pukseeritavatel jõepraamidel on ka ahtrialuseta liht- ehk püstahter.

Jahtide tavalisimad ahtritüübid on: pika ahtrieendi ja väikese ahtripeegliga traditsiooniline jahiahter; lühikese ahtrieendi ja suure ahtripeegliga moodne jahiahter; lühikese ahtrieendiga teravalt lõppev kanuuahter; terav ahter, millel erinevalt kanuuahtrist on rool kinnitatud kere taha ahtrisse; peegelahter, mille puhul jahikere lõpeb ahtripeegliga; sirgpeegelahter – peegelahtri erikuju, mille puhul jahikere veepealne osa lõpeb ahtripeegliga ning rool kinnitatakse nii ahtripeegli kui roolitäävi külge.

MerLe, 1996; muudetud 2012 (R. Raudsalu)