Agu, Eduard

Eduard Agu (7. V 1937 Soltsõ, Leningradi oblast, NSV Liit), lavastaja ja näitleja. Eesti Teatriliidu liige (1994). Aastast 1966 abielus Galina Aguga. Vanemad emigreerusid tööotsinguil Venemaale, kus isa hukkus represseerituna 1938.

Lõpetas 1956 Tallinna 32. keskkooli, 1965 Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafia Instituudi režii erialal A. Muzili ja A. Katzmani juhendamisel. Töötas aastast 1965 mitmetes Venemaa teatrites, ka Riias ja Petrozavodskis. Stažeeris lavastajana Moskva teatri Sovremennik juures 1978/79. Oli 1979–93 Tallinna Vene Teatri lavastaja ja näitleja.

Lavastusi

  • Liivese Viini postmark (1965 Riia Vene Teatris)
  • Pagnoli Härra Topaze (1966 Novosibirski Teatris Krasnõi Fakel, 1996 Vanalinnastuudios)
  • Rozovi Traditsiooniline kokkutulek (1968 Kaliningradi Draamateatris)
  • Gyárfasi Ärka ja laula (1971 Novokuznetski ja 1973 Petrozavodski draamateatris)
  • Maljagini UFOd (1980 Ugalas)
  • Liivese Mürgi perenaine (1980 Tallinna Vene teatris)
  • Gorini Fenomenid (1980, ka kunstnikutöö)
  • Zlotnikovi Tuli mees naise juurde (1980 ja 1995 Vanalinnastuudios)
  • Gelmani Pink (1987 ja 1997 Vanalinnastuudios)

Osi

  • Kristjan (Vetemaa Püha Susanna, 1981)
  • Kokk (Männi Sabata krokodill, 1981)
  • Eduard (Vetemaa Püha Susanna ehk Meistrite kool, 1981)
  • Oskar (Tšervinski Minu õnn, 1983)
  • Ametnik (Volodini Need meie kompleksid, 1984)
  • Dobtšinski (Gogoli Revident, 1986)
  • Sõdur-komissar (Anouilh’ Kaunis elu, 1992)

Anton – Leonid Ševtsov, Anne-Mai – Tamara Solodnikova, Eduard – Eduard Agu. Vetemaa „Püha Susanna ehk Meistrite kool”. (Vene Teater, 1981)

Sinihabe – Eduard Agu, Üks naistest – Lilja Šinkarjova. Volodini „Need meie kompleksid”. (Vene Teater, 1984)

ETBL, 2014 (K. Haan); täiendatud 2019