adjutant (< ld adjutants ‛abistaja’), sõjanduses

1. käsundusohvitser, Eesti kaitsejõududes kuni 1940 nimetatud ka käskudetäitja ohvitser.

2. väeüksuse ülema käske täitev saate-ja usaldusohvitser, varem ka väeosade, sh Vabadussõja ajal Merejõududes ka kantselei ülem või staabiülema abi operatiivalal. Vanema ohvitseri käsutusse määratud staabiohvitserina vahendab korraldusi (käske), täpsustab detaile, paigutab vahtkondi jms või staabiohvitser, kes vastutab distsipliini, väljaõppe ja personaliküsimuste eest.  Vanema staabiohvitserina vastutab administratiivküsimuste eest,  k.a. dokumentatsioon, tegeldes nii ohvitserkonna kui ka meeskonnaga.

3. isiklikuks adjutandiks nimetatakse ka väejuhtide, riigipeade ja kõrgemate võimukandjate käsutusse määratud ohvitseri. Riigipeade adjutandiks määratakse tradistiooniliselt erinevate väeliikide esindajaid. Kindral- ja tiibadjutant on valitsevate monarhide isiklikus teenistuses olev ohvitser; seda nimetust antakse üksnes aunimena.

4. aide-de-camp (pr) on sageli peamiselt tseremoniaalmeistri ülesandeid täitev ohvitser.

Adjutandi tunnuseks vormil on tavaliselt akselbant.

Loodud 2011 (R. Naber)