abordaaž
abordaaž (ingl k boarding, pr k abordage, vn k Абордаж), abordaažimeeskonna teise laeva pardale minemine eesmärgiga see vallutada, läbi otsida, kontrollida vms. Abordaaži kasutatakse vastase laeva hõivamiseks, võitluses terrorismi, piraatluse, illegaalse immigratsiooni ja salakaubaveoga, tollitöös, kalastuskontrollis, embargooperatsioonidel jne, kus on vaja füüsiliselt laeva pardale minna ja laev ise või sellel olevad inimesed läbi otsida ja tõendeid koguda.
Abordaaž algab laeva pardale minekuga, milleks kasutatakse kummipaati või helikopterit, seejärel võetakse laev abordaažimeeskonna poolt kontrolli alla ning viiakse läbi dokumentide kontroll ja soovitud läbiotsimised. Eristatakse vastupanuta ja vastupanuga abordaaže. Viimasel juhul vallutab laeva eriüksus. Abodaaž ja läbiotsimine võivad lõppeda nii isikute kinnipidamise, esemete konfiskeerimise kui kogu laeva kinnipidamise ja edasisteks toiminguteks turvalisse ankrukohta või sadamasse suunamisega.
Abordaaž. Merelahing keskajal
Abordaažimeeskond (ingl k VBSS team - Visit, Board, Search and Seizure team) koosneb tavaliselt lähivõitluse spetsialistidest, kes vastutavad laeva üle kontrolli hoidmise eest ja meremeestest, kes selle läbi otsivad ja vajadusel sellega määratud kohta sõidavad.
Abordaaž ajaloos
Abordaaž on vanim meresõja taktika, mida kasutati sõude- ja purjelaevade ajastul ja seisnes vaenlase laeva oma laeva külge haakimises, milleks võidi kasutada katapuldist lastavat kisaga teivast (ld k harpago) või konksuga jooksusilda (ld k corvus) mis jäi vaenlase laeva pardasse ja võimaldas seda lähemale tõmmata (väikese vahemaa puhul sai kasutada ka pika varrega tõmbekonksu või pootshaaki). Abordaažimeeskond saadeti vaenlase laeva pardale, et see vallutada käsitsivõitluses. Abordaaži takistamiseks kasutati abordaaživõrke, mis riputati umbreelingu kohale. Sõudelaevade ajastul eelnes abordaažile rammimine, purjelaevade ajastul kahuri- ja püssituli. Laevakahurite laskekauguse suurenedes 19. sajandil vajadus abordaaži järele kadus. Abordaaž erladiseisva tegevusena tõusis uuesti esile 20. saj teises pooles, kui oluliselt suurenes läbiviidavate mereopratsioonide spekter.
MerLe, 1996; täiendatud 2012 (O. Laanemets)
