• Burman, Kirke (Teatrileksikon)
    jaanuar 2007 Kirke Saarma näitus „Valgus ja vesi”.
  • Puudist, Ellu (Teatrileksikon)
    Luige Striptiis eriravilas (1979 Jerevani Noorsooteatris) Peegli Ma langesin esimesel sõjasuvel (1979) Kreutzwaldi ja Puudisti Kalevipoeg (1991, vabaõhulavastus) Laukkarise Naine nagu vesi, udu ja jää (1992 Draamateatris) Osi Cherubino (Beaumarchais’ Figaro pulm, 1953) Mariette (Kálmáni Bajadeer, 1956 Estonias) Leili (Lall Kahase Pähklimägi, 1956) Diana (De Filippo Filumena Marturano, 1957) Honoraine (Dumas´ ja Radzinski Kolm musketäri, 1957) markiis Mondecar (Schilleri Don Carlos, 1958) Jutka (Kemény Kusagil lõunas, 1958 Estonias) Apteegipreili (Brechti Härra Punttila ja tema sulane Matti, 1958) Kreeta (Kivi Nõmmekingsepad, 1960) Anitra (Ibseni Peer Gynt, 1962) Yvette (Brechti Ema Courage ja tema lapsed, 1962) Ulvi (Liivese Viini postmark, 1963) Remark (Smuuli Polkovniku lesk, 1966) Helena (Shakespeare’i Troilus ja Cressida, 1966) Amelia (García Lorca Bernarda Alba maja, 1966) Pihlakobar (Linnankoski ja Tammuri Laul tulipunasest lillest, 1967) Liisi (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1969) Ilus Helena (Goethe Faust II, 1969) Kirjandus E.
  • Baskin, Roman (Teatrileksikon)
    Vesi peseb ihu ja hinge.
  • vesi
    vesi, H2O, värvuseta, läbipaistev, maitseta ja lõhnata vedelik; sulamistemperatuur 0 ºC ja keemistemperatuur 100 ºC, suurim tihedus temperatuuril 4 ºC 1,000 Mg/m3
  • raske vesi
    raske vesi, vesi, mille molekulis on üks hariliku vesiniku aatom või mõlemad asendunud raske vesiniku (deuteeriumi) aatomitega (DHO või D2O)
  • arteesia vesi
    arteesia vesi, surve all olev põhjavesi
  • boiler
    boiler, veesoojendi, soojusvaheti, milles aur, kuum vesi, gaas või elektrienergia soojendab vett
  • reovesi
    reovesi, olmes või tootmises rikutud vesi
  • truup
    truup, ehitis, mille abil oja või kraavi vesi juhitakse tee alt läbi
  • gradiir
    gradiir, veejahutusseade, milles vesi jahtub osaliselt aurustudes ja soojuse siirdudes ümbritsevale õhule
  • hüdrofoobsus
    Hüdrofoobsete kehade (nt metalli) pinda vesi ei märga.
  • vesikonnavarad
    vesikonnavarad, hüdrosfäärivarad, vesi ja selle liikumisest ammutatavad varad (merevesi, magevesi, jugade ja loodete energia jt)
  • Pjatigorsk
    Mašuki mäe (993 m) nõlvul vesi- ja mudaravikuurort.
  • riimvesi
    riimvesi, loodusliku veekogu vesi, mille soolsus on 0,5–18‰
  • kuumaveeallikas
    kuumaveeallikas, koht, kus kõrge temperatuuriga surveline põhjavesi voolab maapinnale
  • amfoteersus
    amfoteersus, keemilise ühendi võime reageerida olenevalt tingimustest alusena või happena; selliseid ühendeid nimetatakse amfolüütideks (nt vesi)
  • märgumine
    märgumine, vedeliku laialivalgumine tahkise pinnal (näiteks vesi klaasil)
  • Yourcenar, Marguerite
    Romaanid „Hadrianuse mälestused”, „Opus nigrum”, „Nagu voolav vesi”, „Suur kujur aeg”.
  • Sõrdarja
    Suubus varem (2210, koos Narõniga 3080 km) Araali merre, nüüdisajal kogu vesi tarbitakse (jõujaamad, niisutus).
  • Verhulitsa
    Aastast 1967 mineraalvee tootmine (AS Värska Vesi).
  • transpiratsioon
    Aurunud vesi asendub juurte kaudu mullast imetud veega, seega on transpiratsioon taimes vee ja toitainete liikumise eeldus.
  • Sargasso meri
    Tuuletu, vesi läbipaistev (kuni 65 m), pinnakihis mariadru (Sargassum) kogumid; angerjakoelmu.
  • Kislovodsk
    Venemaa suurimaid ja vanimaid vesi- (7 mineraalveeallikat; narsaan) ja kliimaravikuurorte.
  • tõmmis
    tõmmis, eeterlikke õlisid või lõhnaaineid sisaldavate taimede või nende osade vesi- või piiritusleotis